Täna hüppasime.Alguses sõitsime soenduseks keskliine koolisõiduväljakul ja ka volte ning diogonaale.Siis tegime galopi.Jaa ma nägin elus esimest korda, kuidas oxford täiega tagant üles lõi, pea alla tiris ning mööda platsi ringi kihutas.Pigem, ma tundsin seda :dJa siis hakkasime väikest risti kõksima, see ei olnud just parim, sest mulle ei meeldi Oxfordiga traavist üldse takistusi tulla.Pärast oli mingi 30 cm okser ja hüppasime seda, see oli kaa suht mõtetu, Oxford mingi kihutas jne.Pärast panin endale kõrgemaks mingi 70-75 cm ja siis oli palju parem, Oxford oli poole mugavam ja ei tõmmanud nii palju alt ära.A üks kord tulin peale talli poolt, nii et takistuseni oli pikk maa ja juhtisin liialt äärde, tüüp lähebläheb ja jookseb nats kõrvale nii et me oleks peaaegu pukist üle hüpanud.Aga siiski läks mööda ja siis tulin rahulikult 2 korda ära ja kõik.Mulle pole ikka veel kohale jõudnud, et Oxfordiga sõites ei saa loota, et ta läheb üle, vaid tuleb viimse sammuni säärt anda.Järgmine nädalavahetus tahan minna Veskimetsa harrastajate ringi 70 cm Oxfordiga ja siis mu isa peaks (kui ta saab) sõitma hommikul 8 korda edasi-tagasi kokku.:D