No see eilne trenn oli kõige kohutavam terve selle aja jooksul, kui olen ratsutanud.Kõige kohutavam. Alguses oli kohutav, ühe korra keskel oli häästi hea, aga siis tegin pika sammupausi ning ta hakkas lihtsalt hullult vastu punnima.Ja ta leidis põllu peale mingi asja mida jõllata, siis ta jõllas seda, tegi mingit imelikku häält, siis kimas traavis ringi, tegi ühe künnla ja üldse hüppas edasi tagasi.Kohutav ja mitte midagi teha ei lubanud, vännas pead nii kuidas jaksas aga midagi tarka ei teinud.Ja lõpuks ma lihtsalt ei tahtnud temaga enam kakelda, tulin maha ja umbes pool tundi nutsin, kuna ma olin niinii läbi lihtsalt ja mul oli nii kahju sellest kõigest, et see nii halvasti on.Ja ma läksin talle korra kallale kaa, mida ma pole teinud juba ma ei tea kui kaua, ma olen koguaeg suutnud rahulik olla, kõigi hobustega, alates kevadest vist.Vahepeal ta kimas lihtsalt ringi ja ma olin tõesõna nii masendunud.Ma nii väga loodan, et rohkem seda ei juhtu, ma ei tea millest see oli, ilmselt tegin mina midagi valesti, või ta lihtsalt ei tahtnud üksi olla platsil, või see uus sadul või ...Loodan, et rohkem nii ei juhtu.:(