2010

Paljud on teinud mingi kokkuvõtte 2010 aastast, mõtlesin, et teeks kaa.:D

Tglt mul oli eelmine aasta nii rahulik.Talv oli suht okk, käisin trennis, proovisin areneda, olin rahul trennide ja treeneriga.Pidasin Grete, Mirjami ja Gretaga maha mingi hullu tüli, aga kõik laabus.Aga noo, varsti tulid uued tülid ja lõpuks jäime Greta ja Mirjamiga kolmekesi.No siis läksid asjad kevade saabudes tallis pingeliseks, ma ei suutnud enam midagi teha, ei olnud rahul trennide, treeneri ega seltskonnaga.Koguaeg oli midagi, mis häiris.Pidevalt olin kurb ja kõigele lisaks läks vanaema veel talvel haiglasse, kust tagasi enam ei tulda.Siis mingi aeg otsustas Aive juba suve poole mind Oliveri seljast ära võtta.Ütles, et Oliver rikub mu kätt ja istakut.Nojahh, oi kuidas ma vihkasin ja jälestasin teda selle eest, umbes kuuks ajaks sai ratsutamisest mitte enam tore ja mõnus spordiala, mida tahtsin teha ja kus edasi jõuda, vaid kohustus.Ja siiani väike pahameel, et tglt andis Aive mulle lubaduse, mida ta ei täitnud ja sellest oli siiski jube kahju.Ma pidin saama Oliveriga hooaja lõpuni sõita, aga koheselt järgmine trenn tõstis Aive mu sealt seljast ära ja sinna ma enam eriti tagasi ei saanud.Mõne üksiku korra kuni suve lõpuni vist.Siis mingiaeg läks see kõik üle, olin õnnelik, end mind Oliveri seljast ära tõsteti ja mulle tulid uued lemmikud.Siis suvel võistlesin kuis jaksasin(jamh) ja saavutasin ka 2 auhinnalist kohta ning sain ühe 9-nda kohagi, roseti ka selle eest.Aga siiski sattusin ka haiglasse :DSiis millalgi suve lõpus tuli treeneri vahetus (läbi suurte intriigide) ning tuli uus treener Rintsu.Tuleb tõdeda, et temaga sujusid mul trennid paremini ja klappi oli rohkem.Jõudsin kaugemale ja kõrgemale, õppisin palju uut ja sealt alates on kõik sujunud tõusvas joones.Olen Torrisega arenenud, olen hüpanud meetrit temaga ja kõik on olnud mõnusam.Eraelust nii palju, et suve algul tuli sinna Martin ja kõik see mis temaga oli, oli tore ja kõik oli hea ning seda aega kindlasti igatsen, aga tulevad uued ajad,olime koos üle 3 kuu, aga tihti on nii, et ükski hea asi ei kesta kaua.Sügisel sai see läbi ja vahepeal olid ka trennides mõõnad, seal ajal kui treener ei käinud ja leiutasin ise mooduseid, kuidas hobusega sõita, õnneks mitte midagi väga hullu.Aga peagi oli treener tagasi ja kõik sujus jälle ja loodan, et sujub edaspidigi.Ja õnneks ei löönud trenne sassi vanaema surm, 3. detsembril, peale aastat haiglas olekut, küll aga lõi sassi eraelu ja olin pikalt väljaspool trenne kinnine ja veidi endassesulgunud.Nüüd on see aga möödas. :):)
Loodan, et kõigil tuleb uus aasta veelgi parem kui eelmine. :)