Silmamõõt ON kadunud.

See oli alles ristikesel, mis oli mõelmalt poolt väga hea, peale seda läks lattaed metsa ja teiselt poolt oli ÕUDNE.Samm ei tulnud välja, Torris hüppas kaugelt ja ma jäin mingi triljon korda maha.Reaalselt, pole elu sees ka nii palju maha jäänud kui sel takistusel.Jubee.Ja kõige haigem - see juhtus u 4 või 5 korda JÄRJEST.Sest et mõtlesin,et nüüd teeb kindlalt sammu alla,aga ei ja ikka jäin maha -.-Ja nii mitu korda järjest, poni hüppas koguaeg kaugelt ja pm sama koha pealt ja ma ei suutnud kaasa minna !Täistaun.Siis viimane kord oli samamoodi, aga siis läksin kaasa, ma kardan, et kui ma oleks veel maha jäänud, siis ta poleks enam hüpanud.:(Okser oli okk, alguses jäin korra ühelt poolt IKKA maha, aga peale seda läks hästi ja siis loomulikult toppisin käsi kuhugi pähe talle, et mitte suu peale jääda, siuke hirm oli noh, teiselt poolt oli päris hea.Siis süsteem oli okei, süsteemi vahe sain korda, see ei jäänud enam nii suureks, kurvi veidi lõikasin, pärast tuli korralikumalt.Esimene parkuur läks päris hästi, arvestades, et ise siuke jobu olen, enamus samme tuli suht välja ja no okk.Teine parkuur oli alguses suht okk, isegi sel jubedal lattaial, millel jura korraldasin (jäi kaugeks aga ), suutsin kaasa minna ja no süsteem ning teine lattaed olid okid ja okserist hüppasime LÄBI, kuna ta ristles ja siis ma surusin edasi, aga see okser oli veits kõrgemat sorti kaa, alla meetri vast, aga no 90 ja + ja siis hops ja läbi.See oli nii jube, viimane lattaed tuli hästi ja siis tulin veel okserit ning sain ta sealt korralikult üle hüppama, tegin lõputraavi ja kõik.Päris õudne trenn oli, aga no likvideerisin süsteemi vea, enne jäi pidevalt see vahe nii suureks lihtsalt.:)


Ja miks ei võiks kõik hea koos olla, et esmasp hea ratsastus ja neljap hea hüppetrenn, mul on alati aiult üks.Alates juunist siis esmasp ratsastus, teisip võimlemine ja neljap hüppetrenn, kõik koos Rintsuga. :)Ja siis reedel ja laupäeval üritan veel Benefactorit sõita (laup Torrist kaa).