Alates teisipäevast olen taas trennis käinud, eelmine nädal olin alguses haige ja siis olid pikalt jube külmad ilmad, kus ma sõitsin vist 1 korra ilma sadulata tekiga u 10 minutit sammu, mis oli lõpuks juba heaa, aga reaalset TRENNI ei toimunud.
Ja nüüd on Rintsu Austrias suusatamas.Tahaks ka nii jube väga taas kuskil mägedes suusatada ... aga kahjuks olen ma nüüdsest officially vaene isik, so, pole seda lõbu ja mingi 3 aastat nautida saanud.Aga nii väga tahaks, see oli nii faking lõbus aeg, kui meil oli piisavalt raha ja me käisime terve perega iga aasta suustamas, kas siis rootsis või norras või slovakkias, isa oli elus ja isegi vanaema oli veel elus, polnud mingeid muresid, koolis oli haigelt kerge, kõik viied ja kõik inimesed olid meegatoredad ja polnud mingeid probleeme.Vanemad käisid aastas kahekesi veel mingi 2-3 korda mööda maailma reisimas.Igalpool, forriill.Need mälestused, need nii valusad kukkumised mägedes, igasugused õhtused mööda linnas chillimised, need nii megakenad majad mis meile anti ja kõik reisikaaslased ja tuttavad kes kaasa olid ja seee suurepärane toit mägedes ja igasugused poolsurnuks külmumised ja ülessulamisprotsessid ... nii igatsen.Ja nüüd, kui kõik luksused kõrvale jätta, siis isegi eelmine aasta oli amazing, ma võistlesin niipalju, enamjaolt edutult, aga võistlesin ja käisin palju trennis ja sain Gretega taas jube lähedaseks.Ja siis oli ka kõik kerge ja polnud kõike seda fucking jama mis on praegu.Üldse, kui mõelda aega tagasi aastasse 2009, siis oli ikka nii kerge ja tore elu, mäletan seda kui terve pere ja tädi külli, imre, andre ja veel tuhande inimesega käsmus telkimas käisime iga aasta ... ma ei saa aru, kuidas sai 3 aastaga (ja tõsised juhtumid 1 aastaga) kõik nii jubedasti muutuda.Raha jäi aina vähemaks, vanaema suri ajukasvajasse (seega no grandparents left) ja nüüd jaanuaris suri isa vähki, kõikvõimalikud tervisehädad mul, koolis probleemidest ja pingest puudust ei tule ... Paari aasta jooksul pean siit majast ära kolima, kuna ema ei jõua seda üleval pidada ja Sander ei sündinud siia ilma selle jaoks et meid üleval pidada ... see elu on tõsiselt nõme.Ei tea mis ratsutamisest saab ... Nojamh, teen siis trennijutu jaoks eraldi postituse, muidu see venib veel pikemaks kui see on .