Torris läks koos Oxfordiga eelmine nädal Soomemaale elama.Ja siis tallis Reimo või Rene küsis minult, et kas mul kahju ei ole ja kas ma nutnud pole ?Siis ma seal vastasin kohe, et ei ei, miks peaks, blabla, aga tegelt ma hakkasin mõtlema ... ta oli ju minu armas ponijunn terve 1 aasta, 365 päeva, 8760 tundi, 525600 minutit ning 31526000 sekundit.Okei, ma ei ta kas just päris täpselt 1 aasta, aga umbes nii jahh.:)Kui ma temaga sõitma hakkasin siis ei pannud Rintsu talle mingeid lootusi, soovitas hankida mõne noore looma parem, et siukse juurika ümber õoetamine on üsna võimatu.Isegi painutamise selgeks õpetamine pidavat talle üsna utoopiline olema.Aga ometi, kui ma Torrisega lõpetasin oli ta tip-top meetrise parkuuri tasemel poni, ülihea A-skeemi loom + ta oskas veel õlad sees, sääre eest ära, kontragaloppi ja jalavahetusi ning muud sellist.Talle oleks lihtsalt olnud vaja äärmiselt tugevat sõitjat, kelleks mina ka oma kõige parema tahtmise juures ei osutunud.Aga no ta oli nii armas samas, hoolimata sellest et ma olen nüüd peale temaga võistlemist jäänud inimestele meelde oma pidevalt liivaste pükste järgi.:DTuleb meelde, et mul oli temaga nii megafantastik trenne, kus ma hüppasin 110 parkuure, raskeid, seotuid vahesid jms sisaldavaid parkuure ja ta pani neid nii lebolt.Ja no vahest ei pannud kaa, vahest ta lihtsalt juras ja teda ei huvitanud kaa ja ta lennutas mind ilusti alla jms .... aga ta oli ometi nii armas.Nii tänulik, et mul siiski oli 1 aasta seda aega temaga sõita ja saada üsnagi kindlaks sõitjaks, kes juba ns oma säärt takistuse ees lahti ei lase ja keha ette ei topi.:)Ümberõppimine oli siiski peale teda vajalik, aga siiski, ta õpetas mu tunduvalt paremaks kui ma olin ning ma olen selle aja eest nii tänulik ja ma loodan, et tal läheb Soomes hästi, sest ta oli minu armas ja väike ja tõeline PONI.

Head teed sulle, mu kallis poni !