Vahepeal on hüppetrennid normid olnud, kuidas kunagi,  liiguvad äärmusest äärmusesse, ta kas jääb liiga passiivseks pöördes ja takistuse ees paneb ilged tuurid peale (või on endiselt passiivne) või siis kihutab ta mõtlematult peale ja on väga lähedal pikalikäimisele.Nojah.Ja kui samm läheb väägaväga puusse ja mul on mingi kõrgem okser ees, siis ma lähen ülikrampi ja kuidagi alguses annan järgi, aga siis kuidagi turvalisuse huvides või maieitea mida, jään poole hüppe pealt suupeale.Siis sel trennil hakkas ta kartma, et ma teen talle hüppel haiget ja siis ta korra tõrkus kaa ja oli kuidagi rõve, aga ma ei julgenud samas midagi teha kuna äkki siis ta muutub taas täiesti vastupidiseks.Oeh.Siis oli meil 2 trenni tagasipöörde peal okser, esimene trenn jurasin seal ees umbes 15 minutit, mis siis sisaldas lõputut volditamist takistuse ees, kuna ta hakkas õlaga välja vedama, ning ka üht sisse pidurdamist, mis oli tegelt vägaväga rängalt minu süü.Järgmine trenn pidurdas ta sealt sama pöörde pealt taaskord sisse.
Ratsastus liigub ilusti paremuse poole, üleminekud on päris rahulikud juba, samm on endiselt jura, aga ma ei tea, ma isiklikult arvan, et see on tal lihtsalt kuidagi liiga sees ja kuna ma vahepeal olen teda kordetanud ja ta ka kordepeal kipub tippima, siis äkki see polegi väga rängalt minu süü.+ mu hobusel on mingi debiilne ninasügamis puue.Tal iga trenn sügelevad nina ja lõug ja see vagu või asi mis neil mööda näo alumist külge jookseb.Ja ta sügab seda koguaeg, peale igat jumala trenni, nii kui ma valjad ära võtan ja sadulat pole veel jõudnud ära võtta, vastu oma esimest paremat jalga.Ja trennis ka koguaeg, mis on ka üks põhjuseid miks ta tippima hakkab, sest siis ta saab oma jalgu kõrgemale tõsta ja nendega endale vastu lõuksi tõmmata.
See nädal jäi siis Rintsu trenn 2 korda ära, teisip oli ja siis oli ka äärmusest äärmusesse.Takistuse ees oli alguses juba passiivne ja pärast uhas peale ja ma ei julgenud teda hakkata kokku võtma või no kontrolli alla, sest ma kartsin et äkki ta hüppab kuhugi sisse.Kapsel läks ka poole trenni peale katki ja siis sõitsin ns ilma kapslita, väike western ei tee halba.
Täna hüppasime siis üksi mingeid ülitillukesi, platsil oli meid megapalju ja mul läks niiii hästi, sammu nägin frigging hästi ja kui midagi valesti läks siis järgmisele korral suutsin seda muuta jano lahe oli, miks miks Rintsu ei näinud mu lühiajalist mega sammunägmisoskust.Raudselt olen järgmine kord nagu mingi pime kana taaskord ja midagi klapitada ei suuda.Marta käis ka juba tallis ja vaatas trenni.Pärast värvisime veel veits latt ja bueno.