Natuke olen jälle trennis käinud.Ratsastuses on ta lihtsalt meeegaaaaaaaa.Ulme.Takistussõidu ponist on saanud täielik koolisõiduk.Ta on niii hea ja pehme ja mõnus ja järeleandlik ja reageerib nii ilusti, kõik üleminekud on supermõnusad ja sujuvad, traavis ei hakka enam peaaegu üldse kiirustama, vaid on rahulik ja pingevaba, galopp on lihtsalt supppeeerrr, jookseb nii megahästi ja on lihtsalt siuke kukupai.Mingi päev ei suutnud lihtsalt otse joosta rajalt seespool, vingerdas aina aiapoole ja siis pani lõuksi.Sõitsin siis üsna pikalt keskliine galopis ja lõpuks oli nagu enam-vähem.Neljap hüppasin ka ristikest.No alguses ei saanud ikka üldse aru sellest sammust, aga varsti läks juba nii heaks, sain täiega normaalselt klappima ja ei hakkanud näppima ennem kui nägin, et oleks vaja.Niihea et veidike normaalsemaks sain jällleee.Ja siis nüüd tuli lumi maha (what) ja laup trenni polnud ... -.-Pühap läksime Martaga Perilast talli ja käisime maastikul, hahahahahahaha, ma kukkusin alla again.Mul siuke kerge traditsioon juba, et maastikul alati kerge maaühendus.:D:DTegime kuskil põllupääl veits galoppi ja siis seal olid mingid kohad, mida lumi polnud ära katnud, mingid tumedad lombid kuskil põllupeal ja need olid nii hirmsad et Axel pani täpselt ühe ees blokki nii et ma lendasin sinna otse sisse.JA JÄLLE OTSE KÄE PEALE.Dafack, mul viga on ja ma alati selle käe endal ette panen.Veits debiilsed refleksid.:DJa siis pärast kõndisime neist üle, pipardas seal ees ikka ülikaua ja ja siis tegi mingi kitsehüppe ja läks üle.Lõpuks sai nagu päriselt rahulikult ülekõnnitud.Heapussy on ikka.Ja lõpuks oli juba nii külm ja pime et läksime tagasi, ja mul oli haigelt külm kuna ma olin kergelt märg ühe poole pealt sellest kukkumisest.:DPärast oli üleval niiiiiiii mõnus soe.

Igatahes ratsutamisega on nüüd päris kurvad lood.Üritan nüüd välja mõelda, mis minust saab, aga veel vaja inimestega veits rääkida ja arutada ja iseendas selgusele jõuda.