Äööswd, trennis on nii imelik tagasi olla.
Kuna laup ja pühap oli platsi pinnas ülinorm, siis ma otsustasin pühapäeval seda u 50-60cm kõrgust lattaed veits kõksida, mis seal platsis vedeles.Hahaha, ma ei saa, nii naljakas on lugeda Katleeni blogi, kus ta hüppab u 120-140 cm takistusi ja ma siin tulen "wii, hüppasin pühapäeval oma 50cm kõrgust lattaeda" + kõige tipuks polnud see isegi mitte hüppamise tasemel, lihtsalt kerge galopikavalett.:DÜhesõnaga jahh.Poni oli heaa, siuke sonsu ja lõdva, ei oskagi talt jälle midagi rohkemat tahta.Võib-olla võiks olla selline veits särtsakam ja tal võiks olla veits rohkem sellist õnneliku meelt või asja, aga no ta on ülinorm siiski.Galopis on hästi mõnus, ei ürita üldse lõuksi panna ja jookseb ilusti võimsalt.Tagasi tuleb kergete märguannete peale ja üleminekutel ei lähe lukku, vaid hakkab kohe edasi töötama.Siis tulin seda lattaiakest, no ma ei või, nii piinlik.:D:DIgaljuhul poni oli isegi üllatavalt normaalne, ma eeldasin et ta paneb räige itsiga peale ja ei kuula ühtki mu märguannet jnejne, aagaa ta oli hoopis teistsugune.Täiega tahtis minna, aga samas jäi kontrolli alla ja reageeris vastavalt.Ühtki süstimist ega nalja ise ei teinud, ühe või 2 korda panin sammuga ilgelt puusse, samas ta pani ühe korra ise ka alt minema ja siis läks hüpe (või no galopisammu kõrgendus) metsa.Võtsin peale takistust seisma, taandasin paar sammu, tulin uuesti ja siis oli hea.Iga jumala kord kui takistusele minnes teda säärega veits edasi surusin tegi sellise sureva häälitsuse ja hüppas edasi, proovisin seda aina sujuvamaks ja sujuvamaks saada, aga no ikka oli igakord selline, et sureb kohe ära ja läheb väga järsult edasi.Lõpuks muutus küll veidi rahulikumaks, but still, selline veits ebaühtlane oli.Paremast jalast hüpates maandus ainult 1 korra vist õigesse jalga, ülejäänud korrad jäi risti, aga samas kuidagi proovis neid jalgu ise galopis ära vahetada, aga kuna ta hakkama ei saanud, siis nii kui üritasin traavile võtta, siis kohekohe kui traavile jäi, jätkas edasi õigest jalast galopiga.Ja nagu ikka läks suht äksi täis, aga isegi enam-vähem oli, vahepeal sai rahulikult ratsmega sammu kõndida.Pikalt ei hüpanud seda idiootsust, kõik hüpped olid enam-vähem normaalsed ja no ülivinge oleks kui nüüd mõnihetk päroselt hüppetrenne saaks tegema hakata.Oeh.
Herat ns jooksutasin ja valmistasin teda ette järgmise päeva sõiduks.
Nii, esmasp, sõitsin Heraga põllul.Üliilus ilm oli, väga meeldiv oli sõita.Väga suur üllatus oli see, et kuri päkapikk ei asunudki tegutsema.:DTa ei teinud kordagi ühtki pahurat häält ega loopinud tagant üles.Traavis oli normaalne, vahepeal hakkas läägama, siis veits stekiga sipsasin paar korda ja oli jälle viisakas vend.Peatustel läheb ülihullult esiotsa ja ratsme peale, ma ei teagi miks, aga no läheb.Peaks Rintsu käest mingi hetk nõu küsima.Aga muidu on üsna harašo.Kui traavis ratsmes sõidan ja tahan ratset veel rohkem pehmemaks anda kui see on, siis hakkab pead uuesti üles ajama.Hoian veits vastu ja sõidan peale, annab järgi, anna ratsme järgi ja nii kui üritan veidike rohkem järgi anda hakkab vastu ajama.Lõpuks isegi veidikeveidike sai rohkem anda, aga üldiselt ikka ei läinud ratsmele järgi ka siis kui tugevalt tagant peale sõita.Vahepeal hakkas säärt ignoma ja siis pidin mitu korda meelde tuletama, mis see säär siiski on.Galopp oli päris hea.Galopitõstele läheb endiselt päris pikalt aega, enne kui ta alles ärkab märkab, et ma tahan galoppi ja siis kiirendab traavi ja lõpusklõpuks tõuseb galoppi.Aga galoppi jooksis ilusti edasi ja väga ei stoppagi.Pööramisega on päris kehvasti, aga no aega on vast veel, enne võiks see galopp ilma igasuguse läägamiseta hakata toimuma.Vasakule valgus veits välja, aga peagi enam mitte väga.Siis kui õlaga välja vajub hakkab aeglustama ka, aga no pole väga hullu :).Prooviks nüüd temaga ka järje peale tagasi saada.:)
Teisip oli Rintsu trenn.Tahtsime platsil teha, aga plats oli päris rõvedaks läinud, nii et matkasime põllule.Sealne pinnas oli ka päris masendav.Kuigi Axel on päris kindla jalaga igasugusel pinnasel oli mul pärast ikka selline tunne, nagu mu sisikond oleks täiesti sassi löödud ja maks ning kopsud on kohad vahetanud.Sirle avaldas ka arvamust, et tema emakas on paigast läinud, nii et igaühel oma.:DIgatahes poni oli nii hea nagu ta sellel pinnasel olla sai.Hea pehme eest, painutas ilusti, läks sääre eest ära, vastas ilusti kõigile märguannetele ja oli niisama hästi tubli ja meeldiv.Ei oskagi kuidagi muud moodi seda trenni kommenteerida.
Ja no see Kristjan sündis küll seinapõrkega, lihtsalt kohutav, milline ta on, ausõna.Väga hull, mitte mingisugust austust tal kellegi vastu pole ja no ei oskagi midagi muud öelda.Trennis plaanisin umbes 10 erimoodust kuidas teda sealsamas mõrvata, mis on päris jube, et ma endale selliseid elajalikke mõtteid luban, aga no mis teha, see on ikka päris halb, mis selle lapsega toimub ...Ja päris mitu tulist sõna sai ta ka minult endale kaela.Aga noh, pole midagi teha.
Ilmad on ilusaks läinud ja loodaks, et kevad on kohekohe käes ja ma sain GAGi ning enda kooli e. 21.sse vestlusele, nii et kõik on hetkel väga ilus :)
Loodan, et teil läheb ka hetkel sama normaalselt nagu minul ja olge toredad ! :)
No comments:
Post a Comment