Oli meeletult hea plaan tallis vaheajal rohkem käia ja nüüd esimese nädala jooksul jõudsin sinna ikka ainult 3x.Läheb hästi.Ja ma ei usu, et ma ka uuel nädalal sinna rohkem jõuan.
Reedel sõitsin mõlemaga.Heraga oli asi juba päris kena, galoppitõstele sai teine lõpuks juba vaikselt pihta.Nagu teravam märguanne ja reageeris superhästi ning paremale tõstes sain ka enam-vähem paine võetud, kuigi ikka tõusis vahepeal valest jalast.Proovisin mitte väga palju traavi ette teha ja galoppi ka mitte niisama teha, vaid just pusida nende tõstetega.Ja loomulikult sain trenni alguses mingi kiunatusega pukki ja esimesel galopitõstel pani tagant üles ka.Päris armas iseensest.Aga jahh, galopitõsted hakkasid nagu vaikselt sujuma juba.Ja traavis täitsa vastab sääremärguannetel ja proovisin ka võimalikult palju üleminekuid teha, ja no superhead olid, edasi liigub ilusti ja põlve peale pidurdab ka hoogu, seega success.Ja vahepeal hakkas traavis isegi ratsmele toetuma ja jooksis tagant jõulisemalt edasi, mis oli vägatore.
Axel oli selline väga ette-alla tüüpi see trenn.Ilmselt oleks koguaja jooksnud pea maas.Kohe alguses oli selline hästi reguleeritav eest ja puristas iga paari minuti tagant terve trenni vältel, mis ajas minu loomulikult väga ketasse, aga no pidi ära kannatama.Ja kõrgemale tõstes üritas siiski koguaeg alla vajuda ja oli selline üsna veider.Sirged läksid ka kuidagi metsa.Iga sirge lõpuks hakkas ära vajuma ja lõuksi panema.Lõpuks oli enam-vähem.Galopp on kuidagi veider, ta pole eest päris selline nagu võiks ja galopp jääb ka kuidagi toppama ja ma nagu ei oska sellega midagi peale hakata.Aga samas peale galoppi ei jäänud ülds eeest tühjaks ega midagi ja ei läinud pingesse, vaid oli väga mõnus, vbl alguses oli kergelt aga pärast oli no supermuah
Laup oli siis hüppetrenn.Ja see polnud üldse hea.Ma kardan niiiiiiii kuradi hullult lihtsalt.Igatahes poni oli väga tormakas , igale takistusele pani täiega peale, ja ma ei suutnud teha poolpeatusi vaid hakkasin tagasi kiskuma.Selline refleks oli kohe et kui läheb siis jään tagasi rebima.Lõpuks siis kuidagi sain ka rahulikumalt peale tuldud, ei läinud poni väga lappama ja ise ka ei kiskunud.Teiselt poolt jäi ikka koguaeg takistust nähes ajama.Ja ma tegin seal kümneid eriasju ja patsutasin ja rahustasin, aga väga abi polnud, pärast kui kõrgemaks läks, kuhugi 90+-, siis hakkas poni ise ka rohkem vaatama ja nii suvalt enam ei pannud.Siis proovisime esimesi järjest.Ja no ikka läks kõigile täiega lappama, aga tagasi ei tohtinud hakata võtma ja hoidsin ainult säärt ümber ja proovisin hääle ja vbl mõne imekerge poolpeatusega midagi korda saata, aga ei õnnestunud nagu üldse kohe, viimasel jäin maha ka veel.Tulin uuesti ja oli normis.Siis me tulime süsteemi ja no sinna oli niiet poole pöörde ajal pani räiged tuurid sisse ja nooh nii ta läks.Ja see pidavat hea olema ja ma eks seda tõesti on hea süsteemile peale minnes hea ära kasutada, ehk siis vahed ei jää suureks aga no see polnud mu meelest üldse normaalne, et ma tulen nurgast välja loom paneb sajaga alt minema ja ma ei saa mitte midagi teha, kui ainult see süsteem vahet pole kust ilam samu vaatama, ainult hooga, ära hüpata.Ja siis see parkuur oli ka paras naljanumber.Igalepoole lappas sajaga peale ja ma ei osanud ka midagi teha, kui ainult proovida häälega rahustada ja mingil määral sammu vaadata, millega ma hakkama ei saanud.Ja maha jäin ka mingi tuhat korda, sest et ta paneb nii ulme kohtade pealt lendu, kust ta pole mul julgenud juba pikemat aega hüppamisele veel mõeldagi.Viimane oli siis okser, mida ma veel eriti pablasin ja ilmselgelt ei tulnud sinna ka üldse välja ja ma jäin maha.Tulin veel mõne korra ja siis oli vist enam-vähem.Maeitea, ma lihtsalt ei saanud aru mida ja kuidas ma tegema pean.Ja ma lihstalt ei julge teda usaldada.Üldse ei julge.Ma lähen täiesti krampi kui ma midagi ei näe ja ei võta asju üldse ajuga ega mõtle et mida teha et kuidagi normaalseks saaks sammu, vaid keskendun ainult sellele, et ma iga hinna eest selga jääksin ja alla ei kukuks.Ja see on jah tõsi, et 9 korda 10-nest ta hüppan superilusti kaugelt välja.Ja siis see üks kord ta hindab oma võimeid üle ja paneb nii lamp kaugelt kohast omaalgatuslikult lendu ja lendab täiega sisse ja sealt edasi pm pikali.Ja ma nii kardan et ma murran uuesti midagi ära.Lihtsalt selline hirm on et jube.Ja ma peaks aina hüppama ja hüppama et julgust tagasi saada, ja mitte just madalaid, vaid mingi 90 ja +.Aga meil talveti ainult 1 hüppetrenn nädalas ja seee jääb ka enam-jaolt ära nii et mul pole väga midagi teha, kui nüüd aus olla.
Eisaaaru ega oska ega mõista mida ma tegema pean, sest et see mis toimus polnud ikka päris see.Kui endale kuskilt odavalt head ajud saaks siis oleks ilmselt kõik nii nagu peab, aga no nii ei lähe.
Loodab, et jõuan äkki järgmine nädal ikka rohkem talli, oleks superlahe.

Tallis käin ma ausalt öeldes masendavalt vähe.Ja kuidagi mitteüldsehästi on jälle need asjad ja pole jälle mittemingisugust viitsimist jnejnejne.Sama jama mis varem.
Nv-l sõitsin mõlemal päeval Hera ja Axu paksuga.Axuga ükspäev hüppasin.God, i loved it.See oli lihtsalt imeline, no tegelt kaa, lihtsalt superhea.Paar pranki oli, aga no need olid lihtsalt ... prankid.Sooejendus oli ka juba väga hea.Hüpete vahepeal üritasin sammus ratsmesse veits sõita, sest ta läheb tavaliselt hüppamisest nii keema (ja üleüldiselt tavatrennis ka galopist) ja siis niikui ratse kätte võtta hakkab tippima et saaks galoppi sõita.,Siis ma proovisin hästi pika ratsme ja pehme kontaktiga teda natukene alla kutsuda, ja samas ise hästi pingevaba olla ja lihtsalt ratsmes rahulikult sammu kõndida.Ja täitsa hea oli.Vahepeal hakkab ikka tippima, aga siis rahustasin ja patsutasin ja proovisin võimalikult kott seal seljas olla ja oli täitsa harašo lõpuks.Ja hüppasin ainult mingit 2-te väikest u 75cm lattaeda mis seal olid.Samm klappis no ulmehästi koguaeg, ei näppinud ennem kui midagi nägin või kui ei näinud, siis ei hakanud ka tagasi sakutama vaid proovisin midagi kasulikku teha mõne poolpeatusega või siis sõitsin juurde veits.Ülihästi nägin kaa sammu, sõitsin juba kaugemalt ühtlaselt juurde ja noo nii ilusti klappis koguaeg, alguses tegi poni ka supermõnusaid läbi selja hüppeid, aga pärast polnud enam nii tunda, et teeks.Hüppasin neid lattaedu järjest kaare peal ja koguaeg tuli nii hästi välja, esimese peal juba vaatasin teist ja tegin kas mõne poolpeatuse, sõitsin juurde või lõikasin veidike kaart, et normilt välja tuleks.Ja tuli.Ja väga hästi veel.Supperhäppi olin no tõesõna, ta oli selline kullatükk mu all, ja kuhugi alt ajama ei pannud ja toppama ka ei jäänud.Imeline.
Heraga sõitsin kaa, ja ta oli ka megahea, galoppitõstet väga ei tajunud, umbes pool platsiringi läks aega et sellest superkiirest traavist lõpuksikka galoppi ka tõuseks.Aga no ma eitea, ma kuidagi ei tea kuidas talle mingeid kindlaid asju selgeks teha, ma proovin nii hästi nagu ma oskan, aga pärast see on äkki kuidagi vale ja siis ma olen väga pettunud endas, et ma hobusele midagi risti vastupidi olen õpetanud.Galopis ta nagu väga püsida ei jõua, vist üsna vähe lihaseid ja siis ma proovisin mitte väga hullult kaasa ka pumbata, et ta sellega ära ei harjuks, vaid ikka tajuks, et kuigi ma lükkan teda puusadega edasi siis ikkagi tema peab galoppi jooksma mu alla, mitte mina tegema mingeid imeliigutusi seal seljas.Ja nagu enam-vähem sain hakkama, paremale ta tõusis mul pidevalt valest jalast ja siis oli kuidgai raske, sest ta nagu väga hästi veel painutada ei oska ja mingisuguse imetillukese paindega hobust galopile ajada oli ka päris põnev.Aga traavis on väga hästi juhitav, sammule, seisule ja traavile üleminekud igatipidi on tal päris selged, sääre peal ei reageeri veel nii kergelt nagu võiks, aga seda saab kuidagi arendada vast.Aga selle galopikoha pealt on mul suht kahtlane tunne, sest ma arvan, et ma lihtsalt lõpuks surun ta täiesti tuimaks ja teen mingeid selliseid asju seal seljas, et see hobune ei saa kunagi õiget aimu normaalsest galopitõstest.Aga ma annan oma parima.
Pühapäeval olid mõlemad okeid, Herale proovisin korde peal ka ringaias ka veits võhma juurde treenida, galoppi külgratsmetega ja et hakkaks ka natukene rohkem tagant tööle, sest et enamus aega on esiots ja taguots nagu täiesti erinevad, trenni lõpuks aga hakkas juba vähe rohkem tööle tagant ja toetas ka julgemalt külgratsmete peale.
Axel suurema osa trenni ajast stressas ma ei tea millepärast e. siis ta oli äärmiselt tormakas ja tahtis ainult joosta nii et pool trenni aega ma tegin sammu, et ta suudaks enam-vähem normaalselt ja pingevabalt ratsmes sammu kõndida, ilma igasuguste krambitamiste, lukku minemiste ja tippimiste vabalt.Lõpuks oli nagu enam-vähem.Ülejäänu oli supernorm.

Teisip oli ta taas vägagi okei, aga peale galoppi ta enam alt minema ei hakka tormama, küll aga jääb kontakt eest tühjaks, ta on ainult asendis, selg läheb nagu pingesse ja siis ta lihtsalt traavib tangina ringi ja ei vasta üldse mu märguannetele.Kuidagi lukku läheb.Kui sõidan pikema ratsmega teda kohe ette-alla pikaks siis ta läheb ilusti, aga kui ma tahan et veits ikka üleval püsiks, siis ta on selline rõve.Ja ma siis üritan tagant peale sõita, et ta natuke rohkem ratsmele tuleks aga selle peale hakkab ta hoopis siblima ja kiirustama ja läheb jälle lolliks kätte ära, eest vastu hoidmise peale läheb lõpuks nagu rohkem ratsmele aga siis jääb jälle traav nii kinniseks ja tuhat jama veel.Ma nagu ei oskagi sellega midagi väga peale hakata.Tahaks Rintsu trenni saada, aga siin olid need superkülmad ilmad ja nüüd on Rintsu reisil ja oeh .. jama, nagu ikka.

Varsti tuleks kirjutada aasta kokkuvõte.Ja mul pole lihtsalt mitte kui millestki kirjutada.Nojah, aga loodan et kõigil olid super ilusad jõulud ja veel paremat aastavahetust kõigile. :)

Eelmine nädal käisin tallis ainult 2 x ja Heraga tegeleda ei jõudnudki.
Ühe korra sõitsin ponuga ja siis Sirle tegi seal Umaga naltsi ja panid hullunult ringi ning Axel oli väga häiritus sellest, nii et ega trennist väga midagi välja ei tulnud, oli vaja ju minuga kakelda, et saaks ainult koguaeg joosta.Galopis jäi ka eest kangeks, aga siin teema vast äkki minu käes ka, kuidagi kangeks jätan käe ja siis ta ka ei lõdvesta lõpuni ära.Olen hälps, tean.
Hüppetrenn oli väga äärmuslik, külmusin reaalselt sunuks, trenni lõpus hakkas üks käsi nii hullult värisema, et ma ei saanud ratset kätte võtta enne kui kõik võimalikud jõuvarud kokku võtsin ja käe paigale sundisin.See tuul oli lihtsalt ulme ja ülessoojenemisprotsess oli ka nii valulik.Aga trenn ise oli superhea.Lasin tal rohkem minna ja takistuse ees ei hakanud sikutama vaid kui võttis juurde hoidsin säärepeal ja vbl tegin mõne poolpeatuse, aga üldjuhul klappis kui ma just juurde sõitsin mitte tagasi ei hakanud võtma.Peaaegu igakord kui kokku võtsin, läks samm metsa või siis tuli välja, aga tempo jäi liiga koha peale.Üldiselt oli väga hea, meil Sirlega ilmselgelt ajud töötavad kriisiolukordades ja äärmuslikes tingimustes.Tagasipöörde sain koguaeg ilusti tehtud ilam et ta lappama läheks, mis oli super.Vahepeal läks peale takistust lendu, aga üldiselt oli no superhea.Siis parkuur oli mittejustkõigeparem.Esimene oli tünn ja Rintsu hoiatas, et ta ilmselt vahib, uskusin ise ka seda, aga no lootsin et mitte ja läksin, säär peal ja keha taha et alla ei kukuks kui peaks mingi nali tulema ja siis pani blokki.Ta teeb neid tõrkeid kuidagi eeriti rõvedalt, niimoodi et jookseb jookseb ja siis järsku mitu sellist pidurdust järjest, nagu mingite tsüklitena läheb, mitte ei jää laks seisma vaid nagu teeb mingeid imelikke pidurdusi ülilühikese maa jooksul ülipalju, nii et need löövad täiega tasakaalust välja ja siis olin seal kaelapeal.Näitasin tünni, vahtis ilgelt ja pärast tulin 2 korda ja sai üle häälega aidates ja kõike tehes.Edasi oli pööre lattaiale ja seal ta hakka nalja tegema, pani pöördes täie pasaga otse suunas minema.Volditasin siis seal ja sõitsin välimise paindega, et stressama ei hakkaks.Enam-vähem rahunes lõpuks maha ja siis sinna tõkkele ei tulnud see samm nagu üldse, aga ülejäänu oli päris hea.Hea meel oli, et ennast ikka selle ilmaga trenni vedasin.Ja kõige lahedam oli see, et enne trenni läksin hobusel karjamaale järgi ja no jooksis eest ära ja tigetses ja tõstis perset minu poole korduvalt ja oli hullult kuri.Lõpuks sain kaeraga kätte ja siis oli kukupai.
See nädal käisin siis teisip kohale selle üüberkülma ilmaga ja kordetasin kuna ma üldse ei viitsinud sõita.Ja see oli tohutult halb (vb ka hea) otsus, sest ta ei saanud ikka muffigi aru seal korde peal.Häälkäsklustest ei jaganud midagi, jooksis perse väljas ja ullu õmbluspamsinat lasin, tagant ei astunud üldse peale ja no ikka täitsa metsas teema oli, lohistas mind minema ja hakkas seal tippima ja stressama ja siis arvas, et külgratsmed tahavad et ta seisaks aga stekk ajab tagant edasi ja et mida ta nüüd tegema peab ja suurem osa aega tippis lihtsalt hullunult koha peal.Läksin siis ringaeda ja proovisin häälkäsklusi veidi õpetada, galopis ei püsinud, Marta pidi piitsaga järgi jooksma ja lampi jäi seisma ja siis ei liikunudki edasi, mitu korda sai piitsa aga seisis tuimalt selle peale ja lõpuks hakkas vaikselt edasi uimerdama.Ilmselt jooksis juba kohe alguses nii lukku ära ja siis omastanud enam mingit infot kuskilt mujalt vaid oli omas mullis.Keeruline.Peaks hakkama ikka veits kordet õpetama, see pole üldse lahe mu meelest, kui hobune on u sõitnud kuni 105 cm ja siuke sportponi peaks olema ja nii basic thing nagu kordel jooksmine on puudulik, siis on viimane aeg, et seda veits õpetada.Ise on loom 12 ka, no mis kurat, ma ei või no.Ja meil tuli see uus Testarossa ka talli ja tundub täitsa  normaalne hobune lausa, üsna haruldane nähtus Nuhjas.

See nädal ma olen pm ainult Axeliga sõitnud, täna sõitsin alles Heraga.Ja i cant wait, et sellest rääkida so ma kohe alustangi sellega.:D
Täna peale hüppetrenni tegelesin siis Heraga.Läksime platsile ja Marta chillis ka minuga.Ja no mina ei tea, mis närvipundar ta oli, tõmbles seal ringi ja tatsas ja jooksis ja närvas.Siis sain kuidagi selga ja marta kõndis minuga ühe ringi käekõrval et ta veits seda ümbrust vahtida saaks.Ja nagu ikka Nuhjale kohane, siis mingi neetud lapsed jooksis ja krjusid platsi lähedal ja siis Hera passis neid ka.Ja ma hüüdsin mingi 3 korda, et jääge vait, aga neil üleüldiselt puudub oskus kuuldust mingeid järeldusi teha, ehk siis nad lasid samas vaimus edasi + mingi koera hakkas ka seal haukuma.Lahe.Siis Marta pidi ära minema.No fuck that shit, ma ei tea mis heral viga hakkas.Ta läks täiesti närvi, mingi vehkis peaga ja hakkas lihtsalt paaniliselt mingi pooleldi joostes taandama ja pukke tegema ja ümber iseenda keerutama ja no täiesti segi läks.Proovisin siis rahustada aga ta oli ikka mingi psaiko.Marta tuli siis korra tagasi aga no tal oli vaja tõesti ära minna.Ja no siis ma jäin sinna jändama.Mingi hetk oli hobune norm ja siis ta nagu ise hakkas korra traavi jooksma ja siis jäi sammu ja hakkas pukitama ja tagant üles loopima ja aina kiunatas.Ma ei saanud aru mis tal viga oli.Lihtsalt täesti paanikas mingi kiunus ja pani tagant üles.Proovisin edasi suruda ja kuidagi liikuma saada hobune ja siis ta ikka haigelt jauras.Tulin siis korraks maha ja võtsin ratsmed üle pea ja ajasin ta jooksma stekiga ja veits nagu proovisin provotseerida et ta midagi teeks.Korra seal midagi tegi ja loopis tagant üles ja siis jooksis endast kõik välja ja rahunes maha.Siis läksin selga -hobune seisab rahulikult paigal, ei liigu kuhugi.Surun siis sammu ja no korra jälle kiunatas ja viskas tagant, siis andsin kohe stekki ja käratasin korra ja edasi oli no niiiii normaalne et ulme.Sain nagu päriselt ka hakata trenni tegema.Vahepeal tuli mingi error, et hakkas tuimalt sisse pressima või peaga kuhugi suunda vedama ja siis vehkis ja hakkas närvi minema aga no surusin kohe edasi ja hääle ja stekiga aitasin ja siis norm.Proovisin siis juhtida, no superhästi reageeris kallutamise peale ja ratsme peal ei läinud kaa närvi, väga tubli oli.Tegin peatusi, et veits seda taandamist provotseerida, aga no ei üritanud kordagi taandada, mul oli jumala wtf.Siis otsustasin et davai, teen traavi ka.Mõtlesin juba ei tea mis naljanumbrit sealt.Aga ta oli supernorm.Jooksis lihtsalt, pööratud sai ilusti, ära ei vajunud väga, isegi suunamuutusi sai ilusti teha traavis ja üleminekud kõik oli lihtsalt nii normaalne et ma olin hämmingus.Ja ma ei pidanud enam edasi surumisel häält kasutama, ta lihtsalt reageeris sääre survele, mõnel üksikul korral veits aitasin häälega või traavis kui tahtsin suuremat tempot siis andsin häälkäskluse koos säärega ja hobune reageeris.Lihtsalt nii imestunud olin, nagu mingi tavalise grupikaga sõitsin traavi mööda platsi.Edasi keskendusin juhtimisele, et saaks nagu otse sõidetud mitte vänderdatud.Ja täitsa hea oli lõpuks.Ja siis lõptasin varsti ära kaa.See oli lihtsalt haige imestus ja siis pärast ma võtsin ta lahti ja siis ta kõndis ringaiast välja ja sumpasin talle kuskil lume sees järgi kuni ta lõpuks ikkagi talli juurde tagasi pöördus ja ma sain ta karjamaale viidud.:DHomme jälle.Aga see oli lihtsalt superhea lõpuks, niihea meel on.
Ja nüüd Axupaksu.Teisip ma ratsastasin ja ta oli täitsa hea jällleeeee, veits tippis sammus, aga mitte väga hullult.Galopis on mul käsi veidike liiga kange koguaeg, ehk siis ta nagu ei lähe mõnusalt pehmeks käe peal vaid on siuke jäik ja rõve.Ja siis pidin talle ratset suurelt järgi andma, täitsa lõdvaks ja käed ette poole ja no ta oli lihtsalt megahea ja mõnus lõpuks.Kokku lahku pidin ka sõitma ja no ta oli nii hea, sääre surve peale läks ühtlaselt edasi ja tagasivõtmiseks tõmbasin põlvedega liikumise veits tagasi ja eest natukene ja ta jooksis ilusti koos ja mõnusalt , jalad rullisid all ringi ja supernunnu.vahepeal võtsin isegi liiga järsult ja tugevalt tagasi ja siis hakkas traavi vajuma.Ja lõpuks oli täitsa märg teine, traavi jooksis ka ilusti rahulikult pärast, ise oli kah okei ja vägaväga hea oliiii.
Neljap siis suht sama kõik, väga mõnna.Nunnuponyy.
Ja täna hüppasime.olin valmistunud kõige hullemaks aga no ta oli super kui nüüd aus olla, arvestades asjaolu, et see mu 3 hüppetrenn peale seda kui ma tagasi olen olnud.Kuidagi siuke imelik oli soojeduses hea, aga nagu liiga omas elemendis ja jooksis täitsa lukku vahepeal ja ei keskendunud mulle.Aga okk.
hakkasime siis hüppama ja no midda, tegin poolpeatusi ja ei pannud kuhugi ajama ja kuulas mind.Säärega sõitsin ka sujuvalt juurde ja no vahepeal jahh, panin tuimalt poolpeatustega mööda, tegin neid liiga hilja ja siis jändasin veel niisama.Aga poni oli tubli ja kuulas minu märguandeid.Siis ma täiega põdesin seda pinnast ja ei tundnud end üldse kindlalt, kartsin et nii kui tempot veidike tõstan siis ta paneb õlaga ajama igale poole.Aga pidin, sest et algtempo oli liiga aeglane ja natukenegi kõrgema takistuse ees oleks seda liiga väheks jäänud.Siis süstisin veits seda energiat sisse ja läks juba palju paremini.Parkuurid tulid normid ja käe pean järgi laskma 2 sammu enne tõket, sisi tuleb norm.Kui ma ainult viimane samm täesti vabaks annan siis ta jääb ikkagi kuidagi lamedaks ja ei "hüppa" nagu.Aga kui vähemalt 2 sammu enne on ratse täiesti rahulik siis ta nagu hüppab ilusti minu alt välja ja hüpe on siuek kiire ja üles, mitte lamedalt edasi.Teine parkuur oli ka väga hea.Seal ise sittusin ühe okseri ära.Läksin peale ja viimased 2 sammu tõmbasin käega bloki peale.Ei tea mis mul hakkas, hakkasin tagasi võtma ja hullult tugevalt, dunno why.Ja siis ta jäi nagu seisma ja pani ikka üle.Siis kiitsin täiega ja tulin uuesti ja siis ta täiega põdes ja pidurdas, aga läks üle.Korra veel, aitasin juba akugelt häälega ja julgutasin ja siis nagu veits sammu lühendas ja pani ull power hüppega üle.Järgmisele läks kuidagi lappes peale ja ei klappinud ja siis ma üks samm varem ronisin ette ja sain täiega pikki põske ta kaelaga.See oli niiii valus, õues oli külm ka ja põsed olid külmas ehk siis see oli ekstravalus.Aga ülejäänu oli kõik norm, viimasele hakkas peale vedama ja siis tõmbasin käppelt kotrolli alla ja viimased sammu vaba.Aga tulin uuesti ja poleks pidanud tagasi tõmbama, vaid lihtsalt sääre peale panema ja minema julgustanud, teine kord siis tegin nii ja oligi hästi.Nii hea meel oli, et mingit metsikut tõmblust nagu viimane kord, enam ei olnud.Ja samas ta nagu reageeris ja tahtis hüpata.Tore.
Homme teen heraga pikka pikka trenni, et tal veits võhma tuleks ja Axeliga ei sõida.
Ja koolis tuli draama, nii lame lihtsalt kuidas tüdrukud asjadele üle reageerivad, kui sa ütled, et ma tahaks lihtsalt sinust veidikene puhata ja veidike aega omaette olla.Siuke draama kohe lahti, funny tegelt.:D

Mul nagu üldse ei lähe see blogipidamine.Ainult tagantjärgi ja mingid mõttetud kokkuvõtted.Ratsastuses on endiselt poni megaheaaaa ja mõõõnuuus.Hull karvapall on ja siis trennis on ka nii armas,e t sure ära.Ei oska midagi täpsemalt öelda selle kohta.Hüppamine on meil üsna huvitav.Oli siin vahepeal 1 hüppetrenn.Pidin takistuse ees rahustama mitte tagasi tirima.Ja välimise apindega peale tulema, et ta ei näeks takistust liiga vara ja ei läheks liiga põlema selle peale.No siis ma ei osanud hobust välimise apindega pöörata ja Rintsu käis mingi 2x seljas ja näitas ja tegi, kuni mina ja Axel lõpuks nagu asja selgeks saime.Siis oli päris hea hüpata.Aga no minumeelest jäi see kõik siis jälle liiga rahulikuks ja ainult uimas, aga see vist oligi see mida vaja.Süsteem jäi koguaeg suureks ja mul 2 hirmu -süsteemid ja okserid.Päris lahe on tegelt hüpata kui u 50% takistustest on kas süsteemid või okserid :DJa peale rangluu murdu need hirmud on veel süvenenud sest et ma kukkusin süsteemi esimese peal, mis oli okser.2 in 1.:DAga igatahes, pärast jäi minu meelest takistuse ees liiga passivseks ja no sammu ei näe ikka üldseüldse jälle.Üks tagasipööre tuli küll haigelt hästi välja.Aga muu oli suht rõvekas.guses ei saanud süsteemi üldse hüpatud, kuna nii kui vasakust pöördest tulin pani kohe ajama kuhugi suva suunas.Siis seal volditasin mingi 2842 aastat ja lõpuks sai siis kuidagi tuldud ja pärast oli enam-vähem igalpoolparkuurides.Okserit kordasin lõpuks hästi palju kuna ma läksin sinna mingi debiilselt peale ja no sammu ei saanudki klappima, sest et ma ei näe midagi.Fuck it.Parkuurid tulid õnneks enam-vähem normaalselt välja.Aga no kui ta vedama läheb siis on päris raske pidama saada, sest et ta tõmbab eest jumala kangeks, nagu mingit puunotti sikutaks tagasi.Aga trennilõpus oli täitsa kullatükk see poni nii et loodan et ei tule mingit mina-hüppan-siis-kui-tahan-sa-tee-mida-iganes-mina-hüppan olukordi.Ja ma ei saa midagi aru mida ma siia kirjutasin.Oeh ...
Heral käin nüüd ainult seljas kuna kordetada ma eriti ei tohi.Dont you ask why, nii öeldi lihtsalt.Aga häälkäsklusi kuulab juba päris hästi ja saan neid seljas eduaklt kasutada.Sammus juba vaikselt pöörab ja teeb peatusi ja reageerib säärele.Vahepeal peab veits häälega aitama, aga üldiselt okei.peatustel hakkab kohe taandama ja siis seal läheb hulk aega, et ta seisaks mitte ei üritaks taandada või edasi liikuda.Iga asja peale, mis talle ei meeldi või kuidagi talle vastu on, siis ta raputab peaga ja taandab.Seljas võtan natuke eest kontakti et pöörama hakata või hakkan peatust tegema ja juba räigelt raputab peaga ja hakkab taandama.Aga ta nii nummi, pole kordagi mulle seljas veel mingit nalja teinud, aga no aega on veel.:D
Ja muidu elu on päris jube ja päris hea samas.Oh ma ei tea, ega väga vahet pole ka vist nii et.
Vahepeal käisime ühes kohas ponisid proovimas, aga sealt ei tulnud seda mis me ootasime ehk siis jäime ikkagist Nuhja koos Martaga.