Oli meeletult hea plaan tallis vaheajal rohkem käia ja nüüd esimese nädala jooksul jõudsin sinna ikka ainult 3x.Läheb hästi.Ja ma ei usu, et ma ka uuel nädalal sinna rohkem jõuan.
Reedel sõitsin mõlemaga.Heraga oli asi juba päris kena, galoppitõstele sai teine lõpuks juba vaikselt pihta.Nagu teravam märguanne ja reageeris superhästi ning paremale tõstes sain ka enam-vähem paine võetud, kuigi ikka tõusis vahepeal valest jalast.Proovisin mitte väga palju traavi ette teha ja galoppi ka mitte niisama teha, vaid just pusida nende tõstetega.Ja loomulikult sain trenni alguses mingi kiunatusega pukki ja esimesel galopitõstel pani tagant üles ka.Päris armas iseensest.Aga jahh, galopitõsted hakkasid nagu vaikselt sujuma juba.Ja traavis täitsa vastab sääremärguannetel ja proovisin ka võimalikult palju üleminekuid teha, ja no superhead olid, edasi liigub ilusti ja põlve peale pidurdab ka hoogu, seega success.Ja vahepeal hakkas traavis isegi ratsmele toetuma ja jooksis tagant jõulisemalt edasi, mis oli vägatore.
Axel oli selline väga ette-alla tüüpi see trenn.Ilmselt oleks koguaja jooksnud pea maas.Kohe alguses oli selline hästi reguleeritav eest ja puristas iga paari minuti tagant terve trenni vältel, mis ajas minu loomulikult väga ketasse, aga no pidi ära kannatama.Ja kõrgemale tõstes üritas siiski koguaeg alla vajuda ja oli selline üsna veider.Sirged läksid ka kuidagi metsa.Iga sirge lõpuks hakkas ära vajuma ja lõuksi panema.Lõpuks oli enam-vähem.Galopp on kuidagi veider, ta pole eest päris selline nagu võiks ja galopp jääb ka kuidagi toppama ja ma nagu ei oska sellega midagi peale hakata.Aga samas peale galoppi ei jäänud ülds eeest tühjaks ega midagi ja ei läinud pingesse, vaid oli väga mõnus, vbl alguses oli kergelt aga pärast oli no supermuah
Laup oli siis hüppetrenn.Ja see polnud üldse hea.Ma kardan niiiiiiii kuradi hullult lihtsalt.Igatahes poni oli väga tormakas , igale takistusele pani täiega peale, ja ma ei suutnud teha poolpeatusi vaid hakkasin tagasi kiskuma.Selline refleks oli kohe et kui läheb siis jään tagasi rebima.Lõpuks siis kuidagi sain ka rahulikumalt peale tuldud, ei läinud poni väga lappama ja ise ka ei kiskunud.Teiselt poolt jäi ikka koguaeg takistust nähes ajama.Ja ma tegin seal kümneid eriasju ja patsutasin ja rahustasin, aga väga abi polnud, pärast kui kõrgemaks läks, kuhugi 90+-, siis hakkas poni ise ka rohkem vaatama ja nii suvalt enam ei pannud.Siis proovisime esimesi järjest.Ja no ikka läks kõigile täiega lappama, aga tagasi ei tohtinud hakata võtma ja hoidsin ainult säärt ümber ja proovisin hääle ja vbl mõne imekerge poolpeatusega midagi korda saata, aga ei õnnestunud nagu üldse kohe, viimasel jäin maha ka veel.Tulin uuesti ja oli normis.Siis me tulime süsteemi ja no sinna oli niiet poole pöörde ajal pani räiged tuurid sisse ja nooh nii ta läks.Ja see pidavat hea olema ja ma eks seda tõesti on hea süsteemile peale minnes hea ära kasutada, ehk siis vahed ei jää suureks aga no see polnud mu meelest üldse normaalne, et ma tulen nurgast välja loom paneb sajaga alt minema ja ma ei saa mitte midagi teha, kui ainult see süsteem vahet pole kust ilam samu vaatama, ainult hooga, ära hüpata.Ja siis see parkuur oli ka paras naljanumber.Igalepoole lappas sajaga peale ja ma ei osanud ka midagi teha, kui ainult proovida häälega rahustada ja mingil määral sammu vaadata, millega ma hakkama ei saanud.Ja maha jäin ka mingi tuhat korda, sest et ta paneb nii ulme kohtade pealt lendu, kust ta pole mul julgenud juba pikemat aega hüppamisele veel mõeldagi.Viimane oli siis okser, mida ma veel eriti pablasin ja ilmselgelt ei tulnud sinna ka üldse välja ja ma jäin maha.Tulin veel mõne korra ja siis oli vist enam-vähem.Maeitea, ma lihtsalt ei saanud aru mida ja kuidas ma tegema pean.Ja ma lihstalt ei julge teda usaldada.Üldse ei julge.Ma lähen täiesti krampi kui ma midagi ei näe ja ei võta asju üldse ajuga ega mõtle et mida teha et kuidagi normaalseks saaks sammu, vaid keskendun ainult sellele, et ma iga hinna eest selga jääksin ja alla ei kukuks.Ja see on jah tõsi, et 9 korda 10-nest ta hüppan superilusti kaugelt välja.Ja siis see üks kord ta hindab oma võimeid üle ja paneb nii lamp kaugelt kohast omaalgatuslikult lendu ja lendab täiega sisse ja sealt edasi pm pikali.Ja ma nii kardan et ma murran uuesti midagi ära.Lihtsalt selline hirm on et jube.Ja ma peaks aina hüppama ja hüppama et julgust tagasi saada, ja mitte just madalaid, vaid mingi 90 ja +.Aga meil talveti ainult 1 hüppetrenn nädalas ja seee jääb ka enam-jaolt ära nii et mul pole väga midagi teha, kui nüüd aus olla.
Eisaaaru ega oska ega mõista mida ma tegema pean, sest et see mis toimus polnud ikka päris see.Kui endale kuskilt odavalt head ajud saaks siis oleks ilmselt kõik nii nagu peab, aga no nii ei lähe.
Loodab, et jõuan äkki järgmine nädal ikka rohkem talli, oleks superlahe.