Eelmine nädal käisin tallis ainult 2 x ja Heraga tegeleda ei jõudnudki.
Ühe korra sõitsin ponuga ja siis Sirle tegi seal Umaga naltsi ja panid hullunult ringi ning Axel oli väga häiritus sellest, nii et ega trennist väga midagi välja ei tulnud, oli vaja ju minuga kakelda, et saaks ainult koguaeg joosta.Galopis jäi ka eest kangeks, aga siin teema vast äkki minu käes ka, kuidagi kangeks jätan käe ja siis ta ka ei lõdvesta lõpuni ära.Olen hälps, tean.
Hüppetrenn oli väga äärmuslik, külmusin reaalselt sunuks, trenni lõpus hakkas üks käsi nii hullult värisema, et ma ei saanud ratset kätte võtta enne kui kõik võimalikud jõuvarud kokku võtsin ja käe paigale sundisin.See tuul oli lihtsalt ulme ja ülessoojenemisprotsess oli ka nii valulik.Aga trenn ise oli superhea.Lasin tal rohkem minna ja takistuse ees ei hakanud sikutama vaid kui võttis juurde hoidsin säärepeal ja vbl tegin mõne poolpeatuse, aga üldjuhul klappis kui ma just juurde sõitsin mitte tagasi ei hakanud võtma.Peaaegu igakord kui kokku võtsin, läks samm metsa või siis tuli välja, aga tempo jäi liiga koha peale.Üldiselt oli väga hea, meil Sirlega ilmselgelt ajud töötavad kriisiolukordades ja äärmuslikes tingimustes.Tagasipöörde sain koguaeg ilusti tehtud ilam et ta lappama läheks, mis oli super.Vahepeal läks peale takistust lendu, aga üldiselt oli no superhea.Siis parkuur oli mittejustkõigeparem.Esimene oli tünn ja Rintsu hoiatas, et ta ilmselt vahib, uskusin ise ka seda, aga no lootsin et mitte ja läksin, säär peal ja keha taha et alla ei kukuks kui peaks mingi nali tulema ja siis pani blokki.Ta teeb neid tõrkeid kuidagi eeriti rõvedalt, niimoodi et jookseb jookseb ja siis järsku mitu sellist pidurdust järjest, nagu mingite tsüklitena läheb, mitte ei jää laks seisma vaid nagu teeb mingeid imelikke pidurdusi ülilühikese maa jooksul ülipalju, nii et need löövad täiega tasakaalust välja ja siis olin seal kaelapeal.Näitasin tünni, vahtis ilgelt ja pärast tulin 2 korda ja sai üle häälega aidates ja kõike tehes.Edasi oli pööre lattaiale ja seal ta hakka nalja tegema, pani pöördes täie pasaga otse suunas minema.Volditasin siis seal ja sõitsin välimise paindega, et stressama ei hakkaks.Enam-vähem rahunes lõpuks maha ja siis sinna tõkkele ei tulnud see samm nagu üldse, aga ülejäänu oli päris hea.Hea meel oli, et ennast ikka selle ilmaga trenni vedasin.Ja kõige lahedam oli see, et enne trenni läksin hobusel karjamaale järgi ja no jooksis eest ära ja tigetses ja tõstis perset minu poole korduvalt ja oli hullult kuri.Lõpuks sain kaeraga kätte ja siis oli kukupai.
See nädal käisin siis teisip kohale selle üüberkülma ilmaga ja kordetasin kuna ma üldse ei viitsinud sõita.Ja see oli tohutult halb (vb ka hea) otsus, sest ta ei saanud ikka muffigi aru seal korde peal.Häälkäsklustest ei jaganud midagi, jooksis perse väljas ja ullu õmbluspamsinat lasin, tagant ei astunud üldse peale ja no ikka täitsa metsas teema oli, lohistas mind minema ja hakkas seal tippima ja stressama ja siis arvas, et külgratsmed tahavad et ta seisaks aga stekk ajab tagant edasi ja et mida ta nüüd tegema peab ja suurem osa aega tippis lihtsalt hullunult koha peal.Läksin siis ringaeda ja proovisin häälkäsklusi veidi õpetada, galopis ei püsinud, Marta pidi piitsaga järgi jooksma ja lampi jäi seisma ja siis ei liikunudki edasi, mitu korda sai piitsa aga seisis tuimalt selle peale ja lõpuks hakkas vaikselt edasi uimerdama.Ilmselt jooksis juba kohe alguses nii lukku ära ja siis omastanud enam mingit infot kuskilt mujalt vaid oli omas mullis.Keeruline.Peaks hakkama ikka veits kordet õpetama, see pole üldse lahe mu meelest, kui hobune on u sõitnud kuni 105 cm ja siuke sportponi peaks olema ja nii basic thing nagu kordel jooksmine on puudulik, siis on viimane aeg, et seda veits õpetada.Ise on loom 12 ka, no mis kurat, ma ei või no.Ja meil tuli see uus Testarossa ka talli ja tundub täitsa  normaalne hobune lausa, üsna haruldane nähtus Nuhjas.