Eile käisime Joannaga koos maastikul kablutamas.Päris õiget maastikurada me vist üles ei leidnud, sest jõudsime välja Uuesalu elurajooni ja sealt ei osanud kuhugi minna enam, pöörasime ninad taas kodu poole, ühe põllu peal traavitasime ja tegime kergeid galopiringe ja jalutasime talli tagasi.Arvasin, et Ottokas on vägaväga rahutu maastikul, aina tipib ja tahab minna ja ei kannata oodata, aga ei, täitsa rahulik oli, sain rahulikult vaba ratsmega sammu jalutada, hobune oli kaa jumala chill ja peale galoppi oli ta veel eriti rahulik ja sonsu.Pressisin teda pikalt pikalt, et ta lompidest läbi kõnniks, minnes koguaeg suutis ikkagi kõrvale nihverdada, aga tagasitulles sain ta igalt poolt läbi surutud ja polnud see vesi nii õudne midagi.

Täna, uuuuuuhhh, oli hüppetrenn.Nii, alustuseks panime veits tõkkeid platsi peale, siis kooserdasin hobuse valmispanekuga ja lõpuks jõudsin platsile.Soojenduses oli endal palju mugavam kui varem.Läks normaalselt ette-alla, jalad vajusid mul endal juba ilusti pikaks, ainult käed üritasid ikka mingit oma jama ajada, käisid kuhugi suva suundades, aga peagi sain ka need kontrolli alla.Rippusid lihstalt keha kõrval, mitte ei tegutsenud kõigest väest, et näha välja nagu potisangad.Traavis oli täiega hea, painutas ilusti ja jooksis elava rütmiga, suutsin tagant piisavalt peale sõita, et ta lihtsalt ratsme taha ei vajuks.Galopis alguses ei saanud üldse istutud, aina põntsusin ja põntsusin ja mingi hetk koitis ära, et istuks rohkem tagumiku peal ja teeks rohkem alumiste kõhulihastega tööd ja siis sain istuma, ühtlaselt.Enam ei pidanud põntsuma, harjutasin veits poolistakut, et jalad pikemaks vajuksid ja proovisin teda rohkem tõukama sõita.Nii et kui ma tagant säärega surun, siis ta ei pane eest ajama, vaid paneb tagumise otsa rohkem tööle.Täitsa läks juba, tõukas rohkem, hea ja stabiilne rütm oli seees.Siis jalutasin pikalt, kuni üks teine tüdruk hüppas ja siis oli minu kord.Alustasime väiksest lattaiast.Ajama ei pannud, ei hüpanud, lihtsalt tõstis kossid maast lahti ja hea oli.Vahepeal lükkasin veits kaugemalt ära või lasin ta takistuse ees veits vabamaks, aga muidu oli okei.Ise üritasin jälle väga sukelduda seal, aga selle sain ka vaikselt korda.Ühe korra hobune kolistas ja siis oli see, et ma ise jäin tõkke ajal veits ratset hoidma.Viimase sammu annan talle alati vabaks ja see pääastab ka igasuguse olukorra.Aive vahepeal veits tõstis ja tuli endiselt täiega normaalselt.Siis tulin parkuuri, kõigepealt seotud vahe, 5 sammu ja seal ta kohe hakkas lappama ja tirima ja jäin temaga võitlema, samm jäi kaugeks ja jäin seotud vahe teisel maha.Proovisin end enam-vähem korda saada, mis väga ei õnnestunud ja tagasipöördest süsteem okser-lattaed, mille vahe oli isegi päris suur.Peale seda kaotasin aga igasuguse tasakaalu, jalused kõik vsjo ja oli vaja teha tagasipööre, kus ta veel vajus traavi ja siis ma selleks, et ma ise selga jääks, võtsin voldi, leidsin oma tasakaalu enam-vähem üles ja hüppasin viimased 3 ka ära, kus olid siis lattaed ja süsteem teiselt poolt.Vahes pidin temaga veits kaklema, et ta puhta lendu ei paneks, aga takistuse ees sain järgi antud ja tuli normaalselt.Teine parkuur.Veits kõrgem, aga sama rada.Oskasin juba ennetada ja näha kohti, kus ta hakkab nalju tegema ja tuli normaalsemalt.Vahedes sain teda veits tagasi tõmmatud ja viimased sammud ilusti vabaks lastud, nii et tuli normaalselt, süsteemile rahustasin , arvestamata sellega, et vahe oli suur ja siis ta pressis sinna vahele 2 sammu ja viimases vahes jälle veidike jagelesin temaga, aga tuli normilt välja.Siis kordasin planku ja tagasipöördest süsteemi, ajasin veits tagant rohkem jooksma ja nüüd tuli täiega normaalselt, süsteemi vahel ise surusin teda edasi ja oli oookei.Enne kordamise alustamist hakkas mind ringi vedama.Võtsin tagasi aga eit ulnud, tõmbasin siis korra seisma ja taandasid, edasi ülinorm.Peale tõkkeid mul endal ka mingi hälvi, lasen hobusel lihtsalt minna, kui üksikuid hüppan, ei võta teda peale takistust korda ja enda alla, vaid hakkan kohe patsutama ja vaba ratsmega kablutama.Kui seda mulle korra mainida, siis saab enam-vähem normi tagasi.
Mõõtsime ära ja umbes meetrine parkuur oli.Normalnõ.Ei olnud jube ega midagi.Siis Aive kruttis mulle üht lattaeda 2 auku kõrgemaks.Seda, mis mul kõige paremini klappis koguaeg.Hirmu polnud, tulin seda vaikselt.Mul see teema, et isegi kui ma tean, et ei tohi hobust nagu järsult süstida ega lasta tal lappama minna, siis ma ikkagi teen seda, KUI, ma näen et samm tuleb niiviisi välja.Üldse ei taha hakata igahinan eest võitlema, et ta minu alla jääks, kui ma näen, et ohh, kui ma lasen tal praegult minna ja teha siis tuleb samm välja.Ja ma isegi päris täpselt ei tea, mida ma siis tegema pean, aga eks näeb.Tulles tagasi selle takistuse juurde siis tuli tuli normaalselt, korra lasin tal minna, et samm klapiks ja siis ta hakkas peale bürstima.Tegin ees paar korda volte, näitasin takistust, aga ei lasknud peale ja siis tuli normaalselt, jäi veidike kaugeks.Tulin veel korra, ei näinud väga sammu ja tegin voldi ning siiis, oeh, tuli niii hea hüpe.Sain ta rahulikus tempos veits lähemale viidud, peale takistust võtsin ta kontrolli alla tagasi, hüppel olin normaalne ja kõik oli vist ideaalne.
Pärast nunnutasin veits, andsin porksi ja sügasin kummiharjaga teda, siis loputasime jalgu ja määrisin linimenti peale, arinkat ka veits seljale (selg on juba paljupalju parem, win), õgis seal oma müslit ja niisama veits patsutasin teda.Näitasin empsile ka, kui suur ja kõrge hobune mul nüüd on ja emale väga meeldis see loom.:D