Eile sain jälle trenni minna.Aive ei saanud tulla, seega sõitsin üksi murul, sest plats tolmas suht hullult.Mmmmmmm, ma ei tea, jälle ma ei saanud pooltest asjadest aru.Sest mul oli ilgelt rõve olla mingil veidral põhjusel ja ma olin juba trepist alla kukkunud ja siis mul oli igatipidi valus ja hästi paha.Samas, mul on alati see tunne, et ma ei saa midagi aru siis kui hobune pole veel hea.Nii kui ma ta heaks saan siis see tunne kaob ja ma mõistan hästi.Igatahes alguses painutasin pika ratsmega sammus läbi, proovisin korralikult astuma saada.Siis traavis sama.Ei olnud väga hea.Ei läinud alla stabiilseks, koguaeg ikka viskas pead lakke ja seda veel eriti kui tagant peale sõita.Aga natuke pusimist ja läks paremaks, stabiilseks ja sai natuke rohkem impulssi nõuda ilma et ta ajama paneks.Võtsin ratsme veits lühemaks ja proovisin ta siis tagant astuma saada, seda siis poolpeatuste, üleminekute ja õlad sees sõiduga.Kuklast lasi hästi pehmeks, samas ma sõitsin olümpiatega.Aga siiski, hästi mõnusaks ja pehmeks lasi ennast, painutas hästi ja sai rohkem jõudu sammudesse.Natuke muutus rütm siiski kiireks, aga no harjutab veel.Galopis oli alguses veits selline vastukakleja ja painutamisel hakkas pead lakke viskama, aga see kadus kiirelt ära ja siis lasi enda megapehmeks ja heaks.Pärast traavis kiirustas, ei saanud üldse head rütmi kätte, hästi piaklt pidin pusima ja ja mitu korda teda väga konkreetselt tagasi võtma, sest ta lihtsalt laterdas ringi.Siis üks hetk ma hakkasin peale tagasivõtmist teda ka tagant peale sõitma ja siis läks heaks.Ilmselgelt ta ei jäänud mul normaalselt jooksma kui ma ainult suu otsas rippusin, aga niii kui edasi surusin ja eest samas ära ei visanud läks ta ümaraks ja jooksis normaalse tempo ning rütmiga.Lõputraav oli ka juba hea.
Eile oli ratsastus ja Aivega.Kolmeosalise trensliga sõitsin.Alguses traaviga väga pikalt ei tegelenud, vaba ratsmega korralikult liikuma hakkasime harjutusi tegema.Ja hobune polnud ka eest üldse hea.Ei kakelnud vastu ega midagi aga ebastabiilne oli.Tagant väga peale ei tulnud ja märguannetele vastas ka nadilt.Kõigepealt sõitsime keskliine.Veits ikka vingerdas mul ja kippusin kergendamisega kiirustama, niii et rütm läks paigast.Lükkasin teda nii palju edasi, et ta hakkas siblima mitte suurema sammuga astuma.Sain selle enamvähem korda ja siis lõpuks tulid sirged ka siretena välja.Siis sääre eest ära.Alguses panin kohe sääre liiga taha, läks tagumik ees minema, rippusin sisemise ratsme otsas ja ei võtnud harjutust väljast vastu.Selle kõige sai aga vaikselt korda, säärt ei toppinud enam nii taha ja eest ei tirinud tagasi, läks ilusti õla ja tagumikuga paralleelselt eest ära, väljast võtsin harjutuse vastu.Teise sääre eest küsisin alguses liiga vähe ära ja siis jäi harjutus pidevalt poolikuks, aga lõpuks nõudsin piisavalt ja samas mitte üle ja tuli normaalselt.Galopis sõitsime ratsmesse ja siis lasime eest aina ratset järgi ja sõitsime hobust ratsmele järele.Alguses jälle ei olnud väga hea, kui järgi lasin ja tagant peale sõitsin läks ikka ninaga ette, aga mitte alla ja ratsmele järele.Ja siis lõpuks läks megahästi ja galopp muutus nii mõnusalt ümaraks ja hea oli istuda.Teisele poole samamoodi, väga hea, üleminek traavile tuli ka peaaegu normaalselt, veits kukkus ikka, sest ma ei võtnud galoppi enne piisavalt kokku, aga juba palju paremini kui varem.Sain peale üleminekut hakata edasi sõitma ja ei pidanud jääma teda tagasi kakkuma.Lõputraav oli enam-vähem.
Tänane hüppetrenn.Õaaaaaah.Esimene tagasilöök siis vist.Olümpiaga jälle ja see suuline on talle ikka vastukarva.
Alguses oli veel enam-vähem normaalne.Soojenduses oli traavis mõnus pehme ja galopp oli ka ok.Veits pani punuma vahepeal, aga polnud hullu.Siis kohe alustuseks tõrge.Megaväike ristike, aga passis vist varju seal taga ja kohe tõrge.Ookei, tulin uuesti ja läks kerge häälega aitamisega üle.Siis edasi oli norm, takistuse ees pöördes veits jalad käisid alla mitmesse lehte, aga muidu norm.Lattaed tuli mingi meetri peale välja ja hobune hüppas ilusti, ise jäin vahepeal eest veidike hoidma ja siis kohe kolistas või tõmbas maha.Siis ei suutnud ma piisavalt kaua sadulast lahti püsida ja tõmbasin istumisega tagumise otsa alla.Jalust lühemaks ja siis sain enam-vähem hakkama.Vähemalt ei tõmmanud ise tagumist otsa alla.Järgi andsin ka pidevalt õlast mitte käest.Viskasin ennast talle esiotsa peale õlgadest, selle asemel et kätega järgi anda.Lõpuks sain ühe hüppe nii et andsin käed järgi, mitte ei aerutanud õlgadega.Ja seee oli superhüpe.Täiega hea, andsin piisavalt järgi ja ta lausa lendas üle.
Siis okser.Tuli ka ikka suht ilusti koguaeg.Võimsalt hüppas ja endal oli tükk tegu et selga jääda.Vahepeal jälle jäin eest veidike hoidma ja siis ei tulnud üldse ilusti.Korra viisin ta ka tõkkele lähemale + ta libises enda sitahunnikus tõkkele veel lähemale ja ma ei andnud alt hüppeks ka rohkem ratset nii et latid lendasid.Hirmu aga kummalgi ei tekkinud ja järgmine hüpe tuli ilusti.Kui jäi kaugeks siis proovisin tagant peale sõita mitte lihtsalt viimane hetk ära suruda ja oli hea.Olime murul ja siis läksime platsile süsteemi hüppama.Ja katastroof algas.Tulin siis alustuseks üht süsteemi takistust nagu süsteemi vahelt.Ei näidanud talle seda piisavalt kaugelt, ei painutanud tõkke poole, ta nägi seda viimane samm ja blokk peale.Mina pukkidele ja lattidele otsa ja peaga vastu maad, endale tundus et pukk lendas ka veel pähe, aga vbl olin ma juba maalt siukse matsu saanud et ei tajunud enam õiget asja.:DPea valutas ikka rõvedalt.Selga tagasi ja uus katse näitasin juba kaugelt painutusega ja siis kalpsas üle.Ja siis sai mitu korda tuldud, sõitsin nagu 8sat ja hüppasin takistust viltu, aga koguaeg tuli mega hästi välja, painutasin teda tõkete poole, maandus õigesse jalga ja kõik oli timm.Siis korra jäi ta jälle kuhugi kaugusesse vahtima ja avastas tõkke viimasel hetkel nii et jälle blokk.Käisin jälle alla ja muutusin enda peale juba nii vihaseks, et pisarad olid silmis.Siis mingi hetk hakkasid nad voolama ja ulgusin seal seljas.Ja nii terve ülejäänud trenni, tegime tubli 20 minutit veel trenni.Siis sain jälle korda ja tulin juba süsteemi ennast.Täiega norm oli.Isegi ilusti tuli välja.Süsteemi teine oli ka veel kõrgem ja seal jäin jälle vahepeal eest hoidma.Õhhhhhhh, miks ma ei õpi.Aga samas vahepeal tuli täiega hästi.Tulin süsteemi teisest pöördest ja jälle blokk peale ja jälle mina maas.Nüüd pisarad lihtsalt voolasid täiega ja nutsin seal seljas.Tulin uuesti, pidurdas jälle aga viimane hetk läks üle, ise kuidagi sõitsin ta veel vahest välja.Oeh, siis tulin viimast korda ja sai normilt üle.Nii kurb ja vihane ja pettunud olin endas.
Siis rääkisime veel Aivega, et mis kurat just toimus ?Põhiline viga oli suulistes.Ottokas veidike kannatas, aga nüüd näitas välja, et talle need ei sobi, tal on nendega valus ja mina oma kukkumistel ratsmetesse klammerdumisega väga kaasa ka ei aidanud.Grethe ütles juba varem et talle ikka ei sobi, peale krossi hüppamist ütles, et no kuidagi ikka ei lähe.Mul see üks hüppetrenn tuli nendega ilusti nii et mina ei osanud midagi arvata, aga no nagu näha, siis ikka ei sobinud.Ottokas pm ei tõrgu kunagi ja täna 5 tõrget kokku ja mina 4 korda maas.Edasi siis tavalise kolmeosalise trensliga.Ja siis olen seal mina ise.Mina, kui eeeeee, noh, jumala poolt veits suuremat kurvidega loodud naisisik katapulteerun sealt seljast erakordselt lihtsalt.:DMa ise poleks seda uskunud, aga nagu Aive rääkis ja siis ma hakkasin mõtlema, et no nii ongi.:DKui nt mõnel 80 kilosel inimesel hobune tõrgub ja ta ise suuerpäraselt seljas ei püsi siis maas ta on.Samas kui mõni 55 kilone jääb selga nagu nalja, sest et no jah, gravitatsioon, that motherfucker hakkab mõjuma, sest et true that, mida suurem mass seda suurem raskusjõud.Ja kui mina sinna hobusele esiotsa peale vajun, ma niigi istun õlad puusanukist eespool siis ma kaon sealt veel eriti lihtsalt, kõik see raskus ja noo eee, mu ülakeha raskus ning maas ma olen.Ja see on maxnõme.Peab saama mu istaku nii, et jalad jääksid rohkem hüppel minu alla ja tagumik läheks rohkem taha poole, nii saan kätele ruumi järgi anda ja ei pea õlgu ette viskama.Samas kõrgematelt tõketel maandumisel on mul vaja jalgu enda alla et nendele toetada, muidu lõhun oma põlved ära, niii et pliis istak, muutu ise normaalseks ja kõik on õnnelikud.Ühesõnaga, ma võiks olla hästi palju kergem ja väiksem ja normaalsem ratsanik hobusele.Ottost on mul hetkel kahju, et ma teda nendel kukkumistel instinkti najal ratsmetest rebisin ja talle haiget tegin ja loodan, et leiame eneskindluse taas enne derbyt ja asjad laabuvad, sest täna oli küll kurb ja valus ja nõme. :(Kuigi algus oli normaalne.