Lõpp

Vahepeal juhtus siiin 10 eri asja ja kõik lõpuks viisid siis selleni, et ma otsustasin hetkel ratsutamise lõpetada.Ottokas läheb vist puhkama ja ma ise teen siis pausi, eks aeg näitab, kui pikk või lühike see siis olema saab.Kas ma üldse tahan taas ratsutada või leian, et miski muu on siiski köitvam...Oeh, eks ole näha siis.Tallis käin tööl vast ikka, kui tööd on ja jagub, aga ei ratsuta.
Ma poleks tegelikult uskunud, et ma suudan lõpetada.Ma olen 6 ja pool aastat seda teinud ja on olnud, mis on, aga ikka olen kuidagi leidnud kuskilt võimaluse aina edasi ja edasi pingutada ja proovida.Need pausi mõtted on mul üksjagu pikalt peas olnud, üle aasta juba kindlalt, nii et ehk siis oligi aeg see mõte ükskord ellu viia ja proovida, et mis saab.
Millega ma nüüd vahepeal tegelen?Ega ma täpselt ei teagi, ma arvan, et mängin veits sulgpalli taas, tegelen üldfüüsilise treeninguga, jooksen, käin jõusaalis, võimlen, naudin suve viimast kuud.Siis lähen kooli ja eks aeg näitab, mis ma teen ja kuidas teen.Ja ma usun, et selle hobuste ja ratsutamisega on nii, et if it's meant to be, it will be.Küll jõuan kunagi otsapidi hobuste juurde tagasi, kui nii on õige.Aga elame, näeme.
Teen siia taas asja alles siis, kui taas hobustega tegelen vms.
Aga olge tublid ja ratsutaga ja püüdke oma unistusi ja proovige uusi asju ja lihtsalt olge head ! :)
Päikest igasse Teie päeva, Karine :)