Lõpp

Vahepeal juhtus siiin 10 eri asja ja kõik lõpuks viisid siis selleni, et ma otsustasin hetkel ratsutamise lõpetada.Ottokas läheb vist puhkama ja ma ise teen siis pausi, eks aeg näitab, kui pikk või lühike see siis olema saab.Kas ma üldse tahan taas ratsutada või leian, et miski muu on siiski köitvam...Oeh, eks ole näha siis.Tallis käin tööl vast ikka, kui tööd on ja jagub, aga ei ratsuta.
Ma poleks tegelikult uskunud, et ma suudan lõpetada.Ma olen 6 ja pool aastat seda teinud ja on olnud, mis on, aga ikka olen kuidagi leidnud kuskilt võimaluse aina edasi ja edasi pingutada ja proovida.Need pausi mõtted on mul üksjagu pikalt peas olnud, üle aasta juba kindlalt, nii et ehk siis oligi aeg see mõte ükskord ellu viia ja proovida, et mis saab.
Millega ma nüüd vahepeal tegelen?Ega ma täpselt ei teagi, ma arvan, et mängin veits sulgpalli taas, tegelen üldfüüsilise treeninguga, jooksen, käin jõusaalis, võimlen, naudin suve viimast kuud.Siis lähen kooli ja eks aeg näitab, mis ma teen ja kuidas teen.Ja ma usun, et selle hobuste ja ratsutamisega on nii, et if it's meant to be, it will be.Küll jõuan kunagi otsapidi hobuste juurde tagasi, kui nii on õige.Aga elame, näeme.
Teen siia taas asja alles siis, kui taas hobustega tegelen vms.
Aga olge tublid ja ratsutaga ja püüdke oma unistusi ja proovige uusi asju ja lihtsalt olge head ! :)
Päikest igasse Teie päeva, Karine :)

Yesjooos, jälle ma olen kadunud olnud.
Peale seda ebaõnnestunud hüppetrenni panime kolmeosalise uuesti suhu ja hobune oli olukorraga rahul.Vahepeal on siin niiisama trennid olnud.
Üks ratsatus oli üsnagi imeline.Pusisin vaikselt traavis, et saaks ta tagant alla jooksma ja selleks tegin siis poolpeatusi, sõitsin nelinurka, üleminekuid, hästi palju painutusi ja siis tegin tegin tegin ja üks hetk babahhh, hobune on megalux.Selg tuli nii mu kahe jala vahele et ma olin lausa üllatunud, niiii hea stabiilne ja ühtlane ja hea oli, ma mõtlesin, et ma hakkan õnnest nutma.:DSee oli tõesti suurepärane, ma niii kartsin et ma ilmselt ei tunne never ära kui hobune hakkab tagant peale jooksma aga no tuli ära.
Kindlasti aitas selle kaasa ka see, et trenni alguses korrigeerisime juba sammus mu istakut, et ma istuks rohkem nagu tagumiku peal ja kasutaks oma kõhulihaseid ja hobuse samm muutus kohe peale minu muutumist lahtiseks ja kergeks.Õlad on mul niiii suur probleem, et see on ulme.Need on koguaeg puusadest eespool ja ma isegi tunnen, kuidas hobune läheb kohe paremaks kui ma õlad esiotsa pealt tal ära võtan, aga ma lihtsalt ei suuda end niiviisi hoida.Oeh, ma loodan, et ma õpin.
Galopis proovisime ka siis tagant alla saada, alustuseks galopist sammule üleminekutega, et ta tagumist otsa alla tooks ja edasi kui tundsin, et tuli tagant alla, siis pidin kohe peale sõitma.Ja ta läks lõpuks päris heaks, vahepeal jäi ratsme otsa rippu, aga teisele poole sain ilusti korda.Lükkasin vahepeal õlga sisse ja välja ja no ta läks tõesti heaks, kui ratset järgi andsin siis ei pannud kuhugi ajama, tuli tagant alla ja oli tore.
Siis oli hüppetrenn taas selle kolmeosalisega.Ma ise kartsin, et no äkki tal ikka mingi veider tunne on sees ja tulevad tõrked.Aga ei, ta oli hoopis meeletult õnnelik et saab jälle trensliga hüpata.Esimesed soojendushüpped olid okei.Harjutasime, et ma ei viskaks oma õlga talle esiotsa peale, vaid lükkaks tagumiku taha, toetuks jalusele ja saaks selle arvelt kätele ruumi juurde ja ei peaks keegi päris täpselt ei tea mida tegema.Vahepeal isegi tuli välja.Siis tegelesime allahüppega.Ma ei suutnud väga hästi seda õiget allahüppe istakut teha, nii et õlad oleks taga ja jalad ees maandumist toetamas, aga no enam-vähem.Siis Aive ehitas sinna taha risti, niii et oli allahüpe, 1fulee ja rist alguses.Kuna oli suur vahe siis pidin seal edasi sõitma ja sealt ta sai endale terveks trenniks tiivad selga.Pärast oli seal juba lattaed ja see iseenesest tuli ilusti, aga ta hakkas nii lendama peale seda edasi sõitmist seal vahes, et pani ikka igalepoole sajaga peale.Pidin tegema kõiki krossitakistusi hõlmava parkuuri.Ja appi, niimoodi pidin kaklema seal.Esimesele pani ta kaugelt ära ja siis jäin veidike maha, ja edasi ma pidin iga takistuse ees siukest meeletut kaklust pidama, et ta sinna täie rauaga peale ei saaks panna.Ei olnud just kõige mugavam, aga no kõik sai tehtud.Oleksin pidanud teda veidike varem hakkama tagasi võtma, sest kogu see kaklus jäi alati tõkete ette.Järgmises parkuuris proovisin nii ja algus tuli täitsa ilus ausalt öeldes.Sain vahel ära kakeldud ja takistuse ees oli olukord hoopis rahulikum, aga no lõpuks läks ikka vähe lappama.Viimane oli veel vastu päikest ja siis ma ei näinud eriti hästi, läks kaugelt ja jäin maha.Tulin uuesti, tuli natuke paremini.
Oeh, veidike kurb oli, sest ma olin nii õnnelik, et woah, selle olümpiaga on aasjad timmis ja kõik on hea.Aga läks ikka vähe vastupidi.Samas kui hobune võistlusel siuke oleks nagu see trenn siis oleks ikka päris kurb ja nõme.Mõtlen veel peale derbyt kaheosalisega proovida, äkki on vähe parem.:)
Vahepeal käisin veel Ottokaga maastikul kablutamas ja megachill oli ausalt.Siuke tore ja hea ja armas.
Siis oli üks joogatrenn, kaelaga pikalt ees ja all terve trenni, et oleks hästi mõnus pehme ja sonsu igatipidi.Galopist traavile üleminekud tulid siis jube paremad, vahepeal küll unustasin piisavalt kokku võtta enne üleminkut ja ei kasutanud kühilihased, aga kui ise juba varakult alustasin poolpeatustega kokkuvõtmist ja keskendusin sellele üleminekul, siis oli timm.
Oeh, tänane trenn oli megaheaaaaaa.LIHTSALT SUPER.Soojenduses oli juba hea.Harjutasime veidike istakut sisse, tegime igasuguseid harjutusi jms.Siis hakkasin tulema lattaeda.Hobusel polnud veel sellist adrekalaksu tulnud ja mu suureks üllatuseks ta ei pürstinud üldse kuhugi ära, kuulas ja ootas iga mu märguannet.Läks igakord täpselt sealt kust mina surusin ja vaatasin.Esimesele hüppel istusin veits liiga ruttu sisse ja võtsin käe ka liiga ruttu, aga ülejäänud hüpped olid suppperhead.Ootasin ära ja ta võimles igaltpoolt välja, sest ma ise andsin oma vaikselt paraneva istakuga talle võimaluse rahulikult võimelda ja tegutseda.Siis oli lattaed juba üsna kõrge, tulin teiselt poolt, alguses oli normaalne, siis aga ma ei näinud üldse sammu, hobusel ei tekkinud seda panen-sihiku-paika-takistusele tunnet ja ma nägin viimane hetk, tempo oli välja surnud ja ma hakkasin süstima.Axeliga lõppesid süstimised lihtsalt sellega, et tuli veidike kole pealesõit selle süstimisega ja et ta flippis kergelt ära, aga alati saime üle ja üsna ükskõik oli.Ottokaga lõppes süstimine tõrkumise ja minu kukkumisega.Sain puusale jälle korraliku obaduse.Siis oli aeg hobusele üleüldiselt veits energiat sisendada.Enne tegin mingit aeglast tilulilu galoppi, sest et no klappis nende madalate tõkete jaoks ja hobune oli kuulekas.Nüüd aga pidin temas siiski selle tõelise hüppajaloomu välja kutsuma.:DVõtsin siis korraliku ja elava parkuuritempo, nii et ma tunnen, kuidas ta pressib tagant ette peale ja et ta tahab hüpata.Tulin siis seda lattaeda 2 x veel uuesti, esimene kord ma seal tegin midagi lolli, jäin maha, aga teisel korral hoidsin kurvis korralikult tempot ja sõitsin peale ja ülihea oli.Mul on koguaeg olnud probleem sellega, et ma hoian jalust liiga varba otsas ja siis see on sealt kerge kaduma.Nüüd Aive koguaeg tuletas meelde, et ma jaluse õigesse kohta saaks ja istak oli kohe ka endale palju mugavam, jalg püsis minu all ja hobusele avanes nii palju rohkem võimalusi tegutseda.Siis tulin okserit ja pidin koguaeg hoidma seda head ja elavat parkuuritempot, aga samas eest mitte ära laskma, et ta ei saaks laiaks minna.JA APPPI NEED HÜPPED OLI IMELISED.Lihtsalt suurepärane.Hobune nagu hakkab peale tõmbama, aga ta jooksis tagant ratsmele peale ja ma ei lasknud teda eest ajama, nii et see on nagu lihtsalt jõuline lähenemine takistusele, ma nägin sammu ja viisin teda üldiselt veidike rohkem lähemale ja koguaeg klappis superhästi, istak oli mugav ja tundus, et hobusele ka sobis.Ma lasin tal igalt poolt igast asendist lebolt välja tulla, sest ma ise ei takistanud kuidagi ja oeh hea oli.Tulin seda okserit koguaeg kaheksa peal ja kui tahtsin teda lähedale viia, siis wao, rahustamine aitas tema puhul ka nii ilusti, rahustasin häälega ja ta muutus hoopis tähelepanelikumaks ja kuulekamaks.Lõpuks oli okser juba tubli meetrine ja kuidagi viisin teda rohkem lähedale kui et kaugele, aga koguaeg võimles ilusti välja ja tunne oli lihtsalt super.Siis esimene parkuur, seda head tunnet ei kaotanud ühelegi tõkkele, mis oli megahea,hobune oli kontrolli all aga samas kerge adrekas sees, aga üritasime teha rohkem sellist ümberhüpete parkuuri, ma aga sõitsin rahulikult suuri pöördeid ja sellepärast sõitsin siis kohe peale lõpetamist kõik uuesti.Seekord tulid siis pöörded suht normilt, sain hobuse koguaeg nii enne kui ka peale takistust korda ja siis selle imelisele okserile ma ei näinud üldse sammu ja reaalselt ei teadnud mis juhtuma hakkab ehk siis lihtsalt üritasin olla, surusin säärega ja karjusin "oiperse".Hobune pani kaugelt lendu ja ma jäin istakuga maha aga lasin ratsme järgi.Viimasele läks üsna samamoodi, ma jälle midagi ei näinud ja lihtsalt surusin teda edasi ja siis istak taas veits maas aga ratse ära.Ja uuuuuh, tõesti oli supertubli ja hea.Siis hüppasime veel kummidest üle ja kaare alt läbi ning harjutasime üleshüpet, megatimm oli, korra lendasin kuhugi kaugustesse, sest hobune otsustas sammust üleshüppe teha aga no jäin selga, aga teine kord oli juba okk.Oeh, mega oli see trenn.Kukkumine lõi pea nii selgeks ja edasi oli no super.Kui ta nüüd võistlustel ka siuke on, aga siiski minu kontrolli all enamuse ajast, siis on ausalt suuurepärane.Super oli ikka, ausalt, ma ei saa üle, okei kõik, homme kondan ilmselt maastikul ja siis pühap võistlused.Derbyl 80 ja kui on hea tunne sees ja ma meetrit nähes püksi ei lase, siis ka meeter.:)

Eile sain jälle trenni minna.Aive ei saanud tulla, seega sõitsin üksi murul, sest plats tolmas suht hullult.Mmmmmmm, ma ei tea, jälle ma ei saanud pooltest asjadest aru.Sest mul oli ilgelt rõve olla mingil veidral põhjusel ja ma olin juba trepist alla kukkunud ja siis mul oli igatipidi valus ja hästi paha.Samas, mul on alati see tunne, et ma ei saa midagi aru siis kui hobune pole veel hea.Nii kui ma ta heaks saan siis see tunne kaob ja ma mõistan hästi.Igatahes alguses painutasin pika ratsmega sammus läbi, proovisin korralikult astuma saada.Siis traavis sama.Ei olnud väga hea.Ei läinud alla stabiilseks, koguaeg ikka viskas pead lakke ja seda veel eriti kui tagant peale sõita.Aga natuke pusimist ja läks paremaks, stabiilseks ja sai natuke rohkem impulssi nõuda ilma et ta ajama paneks.Võtsin ratsme veits lühemaks ja proovisin ta siis tagant astuma saada, seda siis poolpeatuste, üleminekute ja õlad sees sõiduga.Kuklast lasi hästi pehmeks, samas ma sõitsin olümpiatega.Aga siiski, hästi mõnusaks ja pehmeks lasi ennast, painutas hästi ja sai rohkem jõudu sammudesse.Natuke muutus rütm siiski kiireks, aga no harjutab veel.Galopis oli alguses veits selline vastukakleja ja painutamisel hakkas pead lakke viskama, aga see kadus kiirelt ära ja siis lasi enda megapehmeks ja heaks.Pärast traavis kiirustas, ei saanud üldse head rütmi kätte, hästi piaklt pidin pusima ja ja mitu korda teda väga konkreetselt tagasi võtma, sest ta lihtsalt laterdas ringi.Siis üks hetk ma hakkasin peale tagasivõtmist teda ka tagant peale sõitma ja siis läks heaks.Ilmselgelt ta ei jäänud mul normaalselt jooksma kui ma ainult suu otsas rippusin, aga niii kui edasi surusin ja eest samas ära ei visanud läks ta ümaraks ja jooksis normaalse tempo ning rütmiga.Lõputraav oli ka juba hea.
Eile oli ratsastus ja Aivega.Kolmeosalise trensliga sõitsin.Alguses traaviga väga pikalt ei tegelenud, vaba ratsmega korralikult liikuma hakkasime harjutusi tegema.Ja hobune polnud ka eest üldse hea.Ei kakelnud vastu ega midagi aga ebastabiilne oli.Tagant väga peale ei tulnud ja märguannetele vastas ka nadilt.Kõigepealt sõitsime keskliine.Veits ikka vingerdas mul ja kippusin kergendamisega kiirustama, niii et rütm läks paigast.Lükkasin teda nii palju edasi, et ta hakkas siblima mitte suurema sammuga astuma.Sain selle enamvähem korda ja siis lõpuks tulid sirged ka siretena välja.Siis sääre eest ära.Alguses panin kohe sääre liiga taha, läks tagumik ees minema, rippusin sisemise ratsme otsas ja ei võtnud harjutust väljast vastu.Selle kõige sai aga vaikselt korda, säärt ei toppinud enam nii taha ja eest ei tirinud tagasi, läks ilusti õla ja tagumikuga paralleelselt eest ära, väljast võtsin harjutuse vastu.Teise sääre eest küsisin alguses liiga vähe ära ja siis jäi harjutus pidevalt poolikuks, aga lõpuks nõudsin piisavalt ja samas mitte üle ja tuli normaalselt.Galopis sõitsime ratsmesse ja siis lasime eest aina ratset järgi ja sõitsime hobust ratsmele järele.Alguses jälle ei olnud väga hea, kui järgi lasin ja tagant peale sõitsin läks ikka ninaga ette, aga mitte alla ja ratsmele järele.Ja siis lõpuks läks megahästi ja galopp muutus nii mõnusalt ümaraks ja hea oli istuda.Teisele poole samamoodi, väga hea, üleminek traavile tuli ka peaaegu normaalselt, veits kukkus ikka, sest ma ei võtnud galoppi enne piisavalt kokku, aga juba palju paremini kui varem.Sain peale üleminekut hakata edasi sõitma ja ei pidanud jääma teda tagasi kakkuma.Lõputraav oli enam-vähem.
Tänane hüppetrenn.Õaaaaaah.Esimene tagasilöök siis vist.Olümpiaga jälle ja see suuline on talle ikka vastukarva.
Alguses oli veel enam-vähem normaalne.Soojenduses oli traavis mõnus pehme ja galopp oli ka ok.Veits pani punuma vahepeal, aga polnud hullu.Siis kohe alustuseks tõrge.Megaväike ristike, aga passis vist varju seal taga ja kohe tõrge.Ookei, tulin uuesti ja läks kerge häälega aitamisega üle.Siis edasi oli norm, takistuse ees pöördes veits jalad käisid alla mitmesse lehte, aga muidu norm.Lattaed tuli mingi meetri peale välja ja hobune hüppas ilusti, ise jäin vahepeal eest veidike hoidma ja siis kohe kolistas või tõmbas maha.Siis ei suutnud ma piisavalt kaua sadulast lahti püsida ja tõmbasin istumisega tagumise otsa alla.Jalust lühemaks ja siis sain enam-vähem hakkama.Vähemalt ei tõmmanud ise tagumist otsa alla.Järgi andsin ka pidevalt õlast mitte käest.Viskasin ennast talle esiotsa peale õlgadest, selle asemel et kätega järgi anda.Lõpuks sain ühe hüppe nii et andsin käed järgi, mitte ei aerutanud õlgadega.Ja seee oli superhüpe.Täiega hea, andsin piisavalt järgi ja ta lausa lendas üle.
Siis okser.Tuli ka ikka suht ilusti koguaeg.Võimsalt hüppas ja endal oli tükk tegu et selga jääda.Vahepeal jälle jäin eest veidike hoidma ja siis ei tulnud üldse ilusti.Korra viisin ta ka tõkkele lähemale + ta libises enda sitahunnikus tõkkele veel lähemale ja ma ei andnud alt hüppeks ka rohkem ratset nii et latid lendasid.Hirmu aga kummalgi ei tekkinud ja järgmine hüpe tuli ilusti.Kui jäi kaugeks siis proovisin tagant peale sõita mitte lihtsalt viimane hetk ära suruda ja oli hea.Olime murul ja siis läksime platsile süsteemi hüppama.Ja katastroof algas.Tulin siis alustuseks üht süsteemi takistust nagu süsteemi vahelt.Ei näidanud talle seda piisavalt kaugelt, ei painutanud tõkke poole, ta nägi seda viimane samm ja blokk peale.Mina pukkidele ja lattidele otsa ja peaga vastu maad, endale tundus et pukk lendas ka veel pähe, aga vbl olin ma juba maalt siukse matsu saanud et ei tajunud enam õiget asja.:DPea valutas ikka rõvedalt.Selga tagasi ja uus katse näitasin juba kaugelt painutusega ja siis kalpsas üle.Ja siis sai mitu korda tuldud, sõitsin nagu 8sat ja hüppasin takistust viltu, aga koguaeg tuli mega hästi välja, painutasin teda tõkete poole, maandus õigesse jalga ja kõik oli timm.Siis korra jäi ta jälle kuhugi kaugusesse vahtima ja avastas tõkke viimasel hetkel nii et jälle blokk.Käisin jälle alla ja muutusin enda peale juba nii vihaseks, et pisarad olid silmis.Siis mingi hetk hakkasid nad voolama ja ulgusin seal seljas.Ja nii terve ülejäänud trenni, tegime tubli 20 minutit veel trenni.Siis sain jälle korda ja tulin juba süsteemi ennast.Täiega norm oli.Isegi ilusti tuli välja.Süsteemi teine oli ka veel kõrgem ja seal jäin jälle vahepeal eest hoidma.Õhhhhhhh, miks ma ei õpi.Aga samas vahepeal tuli täiega hästi.Tulin süsteemi teisest pöördest ja jälle blokk peale ja jälle mina maas.Nüüd pisarad lihtsalt voolasid täiega ja nutsin seal seljas.Tulin uuesti, pidurdas jälle aga viimane hetk läks üle, ise kuidagi sõitsin ta veel vahest välja.Oeh, siis tulin viimast korda ja sai normilt üle.Nii kurb ja vihane ja pettunud olin endas.
Siis rääkisime veel Aivega, et mis kurat just toimus ?Põhiline viga oli suulistes.Ottokas veidike kannatas, aga nüüd näitas välja, et talle need ei sobi, tal on nendega valus ja mina oma kukkumistel ratsmetesse klammerdumisega väga kaasa ka ei aidanud.Grethe ütles juba varem et talle ikka ei sobi, peale krossi hüppamist ütles, et no kuidagi ikka ei lähe.Mul see üks hüppetrenn tuli nendega ilusti nii et mina ei osanud midagi arvata, aga no nagu näha, siis ikka ei sobinud.Ottokas pm ei tõrgu kunagi ja täna 5 tõrget kokku ja mina 4 korda maas.Edasi siis tavalise kolmeosalise trensliga.Ja siis olen seal mina ise.Mina, kui eeeeee, noh, jumala poolt veits suuremat kurvidega loodud naisisik katapulteerun sealt seljast erakordselt lihtsalt.:DMa ise poleks seda uskunud, aga nagu Aive rääkis ja siis ma hakkasin mõtlema, et no nii ongi.:DKui nt mõnel 80 kilosel inimesel hobune tõrgub ja ta ise suuerpäraselt seljas ei püsi siis maas ta on.Samas kui mõni 55 kilone jääb selga nagu nalja, sest et no jah, gravitatsioon, that motherfucker hakkab mõjuma, sest et true that, mida suurem mass seda suurem raskusjõud.Ja kui mina sinna hobusele esiotsa peale vajun, ma niigi istun õlad puusanukist eespool siis ma kaon sealt veel eriti lihtsalt, kõik see raskus ja noo eee, mu ülakeha raskus ning maas ma olen.Ja see on maxnõme.Peab saama mu istaku nii, et jalad jääksid rohkem hüppel minu alla ja tagumik läheks rohkem taha poole, nii saan kätele ruumi järgi anda ja ei pea õlgu ette viskama.Samas kõrgematelt tõketel maandumisel on mul vaja jalgu enda alla et nendele toetada, muidu lõhun oma põlved ära, niii et pliis istak, muutu ise normaalseks ja kõik on õnnelikud.Ühesõnaga, ma võiks olla hästi palju kergem ja väiksem ja normaalsem ratsanik hobusele.Ottost on mul hetkel kahju, et ma teda nendel kukkumistel instinkti najal ratsmetest rebisin ja talle haiget tegin ja loodan, et leiame eneskindluse taas enne derbyt ja asjad laabuvad, sest täna oli küll kurb ja valus ja nõme. :(Kuigi algus oli normaalne.

Sest ma ei oska

Oeh, ma ikka ei oska selle blogiga järge pidada.Trennid on läinud vaikselt, õpin hobust tundma ja iga trenniga läheb paremaks vaikselt.Põhiliselt olen ratsastanud, kus oleme hästi palju tööd teinud minu endaga ja nüüd vaikselt hakkan paika minema.Ei pumpa pidevalt kaasa, jalg liigub normaalselt, pikema jalusega olen juba ära harjunud, suudan hobust jube rohkem tagant peale sõita ja olen rohkem tunnetust ja kõike muud sellist kätte saanud.Mingi päev hüppasin krossi, oleks peaaegu alla kukkunud, aga siiski jäin ilusti ellu.:DVäga lappama ei lasknudki, sain takistuse vahel ta normaalselt tagasi ja ei itsinud ta väga kuhugi, mingit suurt ja kõrget asja hüppasin kaa ja sealt sain ilusti üle, esimene kord hakkasin täiega lühendama ja siis jäin eest veidike hoidma ja kobistas kohe.Teisel korral sõitsin ise peale ja siis oli harašo.
Nüüd vahepeal saime kaheosalised olümpiad hobusele.Kolmap siis sõitsin nendega ja õõh, keeruline oli, alguses sõitsin ainult trensli ratsmega.Hobune oli eest tunduvalt õrnem ja käsi pidi palju tundlikum olema.Alguses oli traav mingi nilbe jälle, ise tõusin kergendades varvastele ja ma täitsa sain aru, et ma seda tegin, aga kuidagi ei saanud seda korda.Natuke jurasime siis mu enda kallal ja lõpuks sain korda.Siis pidin ta traavis korralikult tagant peale jooksma saama.Vahepeal veidike õlgu sisse ja välja küsima ja see harjutus tundus mulle nii veider lihtsalt niisama teha, olen alati harjunud selleks ekstra aja võtma ja siis selle kallal püsima, mitte lihtsalt niisama seda proovima.Aga no tuleb ümber harjuda.:DMa pidin niii palju asju korraga jälgima, et mul endal hakkas juhe vaikselt kokku jooksma, õlad taga, puusadega kergendan ette, õlga sisse küsides ei tohi liiga palju painutust olla, väljast peab säär vastu võtma, samas ei tohi impulssi kaotada, üle ei tohi ka küsida, puus tuleb ette lükata jne, muidu oli veel vaja teda tagant peale sõita ja samas jalg pidi püsti tõustes alla poole vajuma ja istudes lõdvestuma, välimine käsi kaela juures ja hobune rohkem välimisele ratsmele, tagant peale sõites ei tohtinud eest laiali vajuda ja veel miljon asja.Juhe vaikselt jooksis täitsa kokku, aga hobune oli juba päris hea, eriti peale seda kui olin õlga sisse küsinud mõlemale poole, hakkas mõnusalt tagant jooksma.Siis oli korra sammupaus ja peale seda, ma ei tea mis juhtus, aga ma hakkasin järsku ratsutama ja sulasin seal sadulas lahti.Hobune oli lihtsalt imeline, jooksis nii hästi, kõik harjutused tulid megalihtsalt välja, vahepeal kippus veidike ikka impulss ära kaduma, aga siis tundsin kohe ära ja taastasin selle.Ja vauu, nii hea oli, ülimugav oli olla, ei olnud enam seda rõvedat tunnet, et mul halb olla seal seljas, Aive ütles ka , et no tip-top oli kõrvalt.Galopis siis proovisime olümpia suulise ka kätte võtta ja sellega veits tegutseda.Alguses sõitsin enam-vähem ratsmesse ja tagant veits jooksma ning siis hakkasiem sirgeid proovima, lasen nii palju tal minna kui torust tuleb ja siis võtan tagasi, vaatan kuidas toimib.Alguses võtsin mõlema käega ja siis ta hakkas lõuga vastu ajama ja ma pidin ikka võitlema, et ta kontrolli alla saada.Siis Aive ütles, et ma pean veidike mängima, ühe ratsmega rohkem võtma ja muud sellist, otsima ja tunnetama neid piire.Siis teisele poole läks juba täiega hästi, tuli ülinormaalselt tagasi ja kuna olümpia mõjub kuklasse siis lasi ka kohe kuklast ennast pehmeks ja oooooo, ta galopp oli peale seda nii hea, selline ümar ja jalad nagu rullisid all, siuke suure mõnusa tugitooli tunne oli, pärast traavis proovis veits alt ära panna, aga paar konkreetsemat tagasi võtmist ja ta oli jälle ülihea, sain taas tagant peale sõita ilma et ta kohe ajama paneks.Üleminekud tulevad ka juba palju normaalsemalt välja, sest ma saan ta poolpeatustega enne üleminekut juba normaalselt kontrolli alla ja siis on üleminek sujuv ja rahulik, saan hakata kohe edasi lükkama uuesti.

Neljap siis hüppasime nende olümpiatega.Kärme soojendus, veits tagant jooksma ja hakkasime kõksima.Olümpia ratse oli ka käes ja no hobune ei pannud ajama, samas olid alles väiksed tõkked ka.Alguses oli kuidagi veider, hobune oli takistuse ees nii rahulik ja nagu pidurdas veits alla.Kui üritasin veidike peale sõita siis nagu ei reageerinud.Nii oli umbes esimesed 3-4 korda, siis kui mingi 70 ees oli.Nii kui Aive veidike peale tõstis, tuli eluvaim taas sisse.Aga takistuse ees oli tõesti hea, hobune ei pannud kuhugi ajama.Ise vahepeal maandusin peale hüpet liiga kiirelt sadulasse ja ei andnud piisavalt palju ja kaua ratset järgi.Ottokas on nii lahe, ta annab sulle kohe märku kui sa midagi valesti teed.Nt kui hüpe peal veidike hoidma jääd siis ta kohe kolistab.See on peaaegu et kabelilaks, pm alati kolistab siis ja kui täiesti maha jääd ja suu otsas ripud, siis tõmbab maha.Seda viimast varianti pole küll veel ei mul ega tal juhtunud, aga olen näinud ja Aive on rääkinud.Nii et saab ise ka kergelt aru ja palju lihtsam on kohe.Aive veits kruttis veel seda lattaeda kõrgemaks ja no nii super oli, ühe korra läks veidike äksi täis ja tahtis tempoga peale panna, aga tegin ette voldi ja no edasi oli taas suurepärane.Väga hea suure ja mõnusa hüppe teeb, peale takistust saab ta kiirelt kontrolli alla ja enne tõket hobusel ei käi sellist liigutust kehast läbi, et vot nüüd panen ajama, rahulikult veidike suurendab sammu, aga ikkagi jääb nii normaalselt kontrolli alla.Okser tuli ka ilusti, paar esimest korda viisin ta üsna lähedale ja siis tuli võimsa varuga välja ja endal oli tükk tegu, et seljas püsida.Teisest jalast üritas taaskord korra ajama panna, aga üks voldike parandas olukorra kärmelt ja edasi oli normaalne.Korra jälle võtsin ratsme peale tõket liiga kiiresti, aga mitte rohkem.Siis mõtlesin endale ise parkuuri välja ja tulin seda.Tegin suured ja lauged pöörded, ei hakanud väga järjest tulema, tahtsin aega teda rahulikult tõkete vahel korda sõita.Ja parkuur tuli superhästi, no tõesti oli hea.Kõik klappis, hobune ei pannud kuhugi ajama.Viimane asi oli siis peneroll, kus keskmiseks takistuseks oli üleshüpe.Seda Ottokas hakkas passima ja ma ronisin ette ja kukkusin alla, wuhuu, esimene kukkumine kirjas.:DJa kuidagi nii rõvedalt, et käega otse piki koba, naha tõmbas suht nilbelt maha.Aga mu suureks üllatuseks polnud see kukkumine eriti valus, kuigi ma kukkusin pukile otsa.Axelilt kukkumised on alati valusamas olnud for some weird reason.:DIgatahes selga tagasi, tulin ühe tõkke ette, et eneskindlus tagasi saada ja siis tulin.Siis sain esimesest kahest 2x korda üle ja kolmandast lasin mööda.Lõpuks sain 2 korda üle tuldud, mõlemad korrad suutsin küll viimase peal veits passima jääda sinna selga, aga kiitsin hobust ja ta oleks mind ilmselt veel 10 x päästnud.Tulin veel viimast korda ühe lattaia, et hea tundega trenn lõpetada ja waooooo, nii suurepärane hüpe tuli, täpselt klappis, ise sain veits peale sõita ja ta ei pannud alt minema, ei istunud liiga ruttu tagasi ja andsin piisavalt kaua järgi, peale takistust tuli kohe kontrolli alla tagasi ja no üldse väga timm oli.Parkuur oli siis meetrine ja dsiiisas, see tundus nii madal.Ma tunnen end Ottokaga just väikestel kuidagi veits ebakindlalt, mis on ilmselt väga hea.:DAndsin hobuse Grethele üle ja waoo, niii ilusad nägid kõrvalt välja ja hobune jooksis niii kaunilt.
Ilus oli vaadata ja Grethe sõidab ise Ottokaga laup kolme ja ma siis tegelen oma takistussõiduga vaikselt, mis on kõik üliiichilll, mul on väga hea meel, et Grethe sai endale sellise võimaluse ja ma loodan, et neil läheb kolm väga hästi, seekord ei jõudnud küll Niitu vaatama minna kahjuks .:(

Eile käisime Joannaga koos maastikul kablutamas.Päris õiget maastikurada me vist üles ei leidnud, sest jõudsime välja Uuesalu elurajooni ja sealt ei osanud kuhugi minna enam, pöörasime ninad taas kodu poole, ühe põllu peal traavitasime ja tegime kergeid galopiringe ja jalutasime talli tagasi.Arvasin, et Ottokas on vägaväga rahutu maastikul, aina tipib ja tahab minna ja ei kannata oodata, aga ei, täitsa rahulik oli, sain rahulikult vaba ratsmega sammu jalutada, hobune oli kaa jumala chill ja peale galoppi oli ta veel eriti rahulik ja sonsu.Pressisin teda pikalt pikalt, et ta lompidest läbi kõnniks, minnes koguaeg suutis ikkagi kõrvale nihverdada, aga tagasitulles sain ta igalt poolt läbi surutud ja polnud see vesi nii õudne midagi.

Täna, uuuuuuhhh, oli hüppetrenn.Nii, alustuseks panime veits tõkkeid platsi peale, siis kooserdasin hobuse valmispanekuga ja lõpuks jõudsin platsile.Soojenduses oli endal palju mugavam kui varem.Läks normaalselt ette-alla, jalad vajusid mul endal juba ilusti pikaks, ainult käed üritasid ikka mingit oma jama ajada, käisid kuhugi suva suundades, aga peagi sain ka need kontrolli alla.Rippusid lihstalt keha kõrval, mitte ei tegutsenud kõigest väest, et näha välja nagu potisangad.Traavis oli täiega hea, painutas ilusti ja jooksis elava rütmiga, suutsin tagant piisavalt peale sõita, et ta lihtsalt ratsme taha ei vajuks.Galopis alguses ei saanud üldse istutud, aina põntsusin ja põntsusin ja mingi hetk koitis ära, et istuks rohkem tagumiku peal ja teeks rohkem alumiste kõhulihastega tööd ja siis sain istuma, ühtlaselt.Enam ei pidanud põntsuma, harjutasin veits poolistakut, et jalad pikemaks vajuksid ja proovisin teda rohkem tõukama sõita.Nii et kui ma tagant säärega surun, siis ta ei pane eest ajama, vaid paneb tagumise otsa rohkem tööle.Täitsa läks juba, tõukas rohkem, hea ja stabiilne rütm oli seees.Siis jalutasin pikalt, kuni üks teine tüdruk hüppas ja siis oli minu kord.Alustasime väiksest lattaiast.Ajama ei pannud, ei hüpanud, lihtsalt tõstis kossid maast lahti ja hea oli.Vahepeal lükkasin veits kaugemalt ära või lasin ta takistuse ees veits vabamaks, aga muidu oli okei.Ise üritasin jälle väga sukelduda seal, aga selle sain ka vaikselt korda.Ühe korra hobune kolistas ja siis oli see, et ma ise jäin tõkke ajal veits ratset hoidma.Viimase sammu annan talle alati vabaks ja see pääastab ka igasuguse olukorra.Aive vahepeal veits tõstis ja tuli endiselt täiega normaalselt.Siis tulin parkuuri, kõigepealt seotud vahe, 5 sammu ja seal ta kohe hakkas lappama ja tirima ja jäin temaga võitlema, samm jäi kaugeks ja jäin seotud vahe teisel maha.Proovisin end enam-vähem korda saada, mis väga ei õnnestunud ja tagasipöördest süsteem okser-lattaed, mille vahe oli isegi päris suur.Peale seda kaotasin aga igasuguse tasakaalu, jalused kõik vsjo ja oli vaja teha tagasipööre, kus ta veel vajus traavi ja siis ma selleks, et ma ise selga jääks, võtsin voldi, leidsin oma tasakaalu enam-vähem üles ja hüppasin viimased 3 ka ära, kus olid siis lattaed ja süsteem teiselt poolt.Vahes pidin temaga veits kaklema, et ta puhta lendu ei paneks, aga takistuse ees sain järgi antud ja tuli normaalselt.Teine parkuur.Veits kõrgem, aga sama rada.Oskasin juba ennetada ja näha kohti, kus ta hakkab nalju tegema ja tuli normaalsemalt.Vahedes sain teda veits tagasi tõmmatud ja viimased sammud ilusti vabaks lastud, nii et tuli normaalselt, süsteemile rahustasin , arvestamata sellega, et vahe oli suur ja siis ta pressis sinna vahele 2 sammu ja viimases vahes jälle veidike jagelesin temaga, aga tuli normilt välja.Siis kordasin planku ja tagasipöördest süsteemi, ajasin veits tagant rohkem jooksma ja nüüd tuli täiega normaalselt, süsteemi vahel ise surusin teda edasi ja oli oookei.Enne kordamise alustamist hakkas mind ringi vedama.Võtsin tagasi aga eit ulnud, tõmbasin siis korra seisma ja taandasid, edasi ülinorm.Peale tõkkeid mul endal ka mingi hälvi, lasen hobusel lihtsalt minna, kui üksikuid hüppan, ei võta teda peale takistust korda ja enda alla, vaid hakkan kohe patsutama ja vaba ratsmega kablutama.Kui seda mulle korra mainida, siis saab enam-vähem normi tagasi.
Mõõtsime ära ja umbes meetrine parkuur oli.Normalnõ.Ei olnud jube ega midagi.Siis Aive kruttis mulle üht lattaeda 2 auku kõrgemaks.Seda, mis mul kõige paremini klappis koguaeg.Hirmu polnud, tulin seda vaikselt.Mul see teema, et isegi kui ma tean, et ei tohi hobust nagu järsult süstida ega lasta tal lappama minna, siis ma ikkagi teen seda, KUI, ma näen et samm tuleb niiviisi välja.Üldse ei taha hakata igahinan eest võitlema, et ta minu alla jääks, kui ma näen, et ohh, kui ma lasen tal praegult minna ja teha siis tuleb samm välja.Ja ma isegi päris täpselt ei tea, mida ma siis tegema pean, aga eks näeb.Tulles tagasi selle takistuse juurde siis tuli tuli normaalselt, korra lasin tal minna, et samm klapiks ja siis ta hakkas peale bürstima.Tegin ees paar korda volte, näitasin takistust, aga ei lasknud peale ja siis tuli normaalselt, jäi veidike kaugeks.Tulin veel korra, ei näinud väga sammu ja tegin voldi ning siiis, oeh, tuli niii hea hüpe.Sain ta rahulikus tempos veits lähemale viidud, peale takistust võtsin ta kontrolli alla tagasi, hüppel olin normaalne ja kõik oli vist ideaalne.
Pärast nunnutasin veits, andsin porksi ja sügasin kummiharjaga teda, siis loputasime jalgu ja määrisin linimenti peale, arinkat ka veits seljale (selg on juba paljupalju parem, win), õgis seal oma müslit ja niisama veits patsutasin teda.Näitasin empsile ka, kui suur ja kõrge hobune mul nüüd on ja emale väga meeldis see loom.:D

Ohjumal, ma ei tea kust alustada või lõpetada.Eks vist alustame algusest  ja vaatab, kuhu välja jõuame.

Pidin siis ratsutamise ära lõpetama, Nuhjas juunikuu lõpuni tegema ja siis vsjo, uues majas ja ratsutada pole võimalust.Siis aga helistas mulle ühel õhtul Rintsu ja rääkis, et Aive tahab Ottokale sõitjat.Helistasin siis Aivele ja leppisime kokku, et tulen kolmapäev trenni, 12.06 siis oli kuupäev.Läksin kohale, kohe hüppetrenn, pidin laup kohe kolmekale minema ja siis tegime krossi.Tutvsin hobusega, pm nagu ratsmes sain ta jooksma.Hüpe on hästi mõnus nagu ei tunnegi seda, mul ei pannud kuhugi alt ajama, võttis rahulikult, esimesed paar korda läks ristile veits kaugemalt, kolmandal korral sain ta siis lähemale toodud.Krossitakistustel ma ise olin seljas üsna lippadi-loppadi ja kui ma säärte vahel teda ei hoidnud ja tal kuidagi peale lasin minna, siis ei tulnud jahh hüppest just palju välja.Mööda läks siis.Ise olin korras, pani kohe üle, vaatas nagu asju, aga ei passinud otseselt midagi.Ise lendasin hüpete ajal jube lahti loomulikult, ei saanud päris hästi aru, kui palju ma ja mida tegema pean ja seljas püsimisega oli ikka tükk tegu.Aga all päris ei kukkunud, parkuuris tuli takistuse ees minu kontrolli alla ja minema ei pürstinud nii et kokkuvõttes oli esimese korra kohta vist normaalne.Ise põdesin loomulikult väga üle, aga Aive veidike julgustas ja rääkis, et polnud asi väga hull midagi.
Järgmised 2 päeva tegime skeemi, proovisin hobust veits paremini tunnetama ja kuulama õppida ning vaikselt  ta läks.Aive käis ka mõlemal päeval korra seljas ja siis sain rohkem juba hobusest aru.Ise tundsin end halvasti, ebamugav oli olla nii suure hobuse seljas ja tahtsin kohe tagasi väikse armsa poni selga.Lõpuks hakkas aega vaikselt juba mugav ja hea tunne tulema, liikumine ei tundunud nii suur ja lai enam ja asi oli palju parem.Galopiüleminekuid traavile päris hästi korda ei saanudki, igakord nagu vajus traavile, mitte ei saanud talt korrektset üleminekut, traav jäi laiali ja krampi.Muid vigu oli veelgi, aga üldpilt oli enam-vähem.
Laup siis käisin kolmekal ära.
Karjamaa oli otse lehmade kõrval, Ottokas astus kohe treiku kaldteest mööda ja jooksis minust mitu korda üle ja vahtis lehmi.Lõpuks aga peale kooli ja takistust rahunes ta piisavalt maha ja sai ta sinna lehamde krõvale muru sööma panna.Vahepeal aeti lehmad veel kuhugi enda karjamaa tagumisse nurka ära ja siis polnud probleemi enam.
Skeem oli nadi, kodus tundsin end ise paremini ja ka hobune oli all parem.Harjutused said küll tehtud, aga mitte nii täpselt ja korralikult kui kodus.Galopilt traavile üleminekud ei olnudki head, aga kuidagi sain selle skeemi läbi, Einastelt 53 % ja Aivelt 58%.
Takistuses tundsin end kohe nii koduselt ja hästi.Soojendus oli lihtsalt suurepärane, rahulik tempo ja mitte ühelegi takistusele ei pürstinud mul alt minema, lihtsalt nii rahulik ja meeldiv ja hea oli.Joosu ütles ka kõrvalt, et no suurepärane on, tegin ainult 4 või 3 hüpet, polnud vaja lihtsalt rohkem.Siis parkuuris, üheski seotud vahes lappama ei läinud, enne kolmandat tõket jäin veidike eest hoidma ja siis tegi veits ämblikuhüppe ja enne kuuendat võtsin veits korralikumalt ta enda alla tagasi, aga üldiselt oli hea, takituse ees võttis natuke juurde, aga lappama ei läinud ja nii hea tunne oli.Sammud klappisid ja aeglane, ent puhas, mis oli minu jaoks lihtsalt superhea uudis.Põntsusin seal seljas küll korralikult, aga läbtud sai ka see.
Siis oli pikalt ootamist ja lõpuks kross, rada tundus veidike jube, kraav ja mõned asjad olid veidike hirmutavad, aga muidu oli okei.
Soojenduses oli ka normaalne, nüüd lasin suurema tempoga peale ja takistuse ees lasin tal ka rohkem tempot tõsta ja ise valida, millega hobune tuli loomulikult ilusti toime ja kõik tuli hästi välja.Kaugemalt krossitempoga, enne takistust veidike korda ja siis jälle pehme ratse, hüpe ja otse edasi.Soojendusplatsil oli ka laud pandud, et harjutada krossitõkke hüppamist.Sinna peale minnes Ottokas korraks ajas silma punni ja tundsin, et veidike ajas sõrad vastu ja korraks nagu mõtles mitte minna, aga suunasin teda kohe säärtega edasi ja läks ikkagi ilusti üle, teine kord oli ka hea.Läksin siis tuleproovi tegema.
Endal oli klimp kurgus ja hirm sees, aga proovisin end rahustada ja läksin lihtsalt lõpuni võitlema.Esimene oli metsa vahel palk, see oli ilusti.Peale seda oli metsast välja lagendiku peale ja seal tundsin et Otto veits uudistas uut kohta, seal ka palgile klappis ilusti, enne kraavi kaotasin jaluse ja üldse igasuguse tasakaalu, aga Ottokas ainult veidike vaatas kraavi ja kalpsas siis sealt üle, ise mõtlesin küll et lenda no kohe alla, aga sain enda kuidagi sadulasse korda ikkagi.Siis oli väike lagendik , mille keskel oli Juurimaa kändudest tõke ja hästi paljud hobused tõrkusid seal, ning üritasin ottokat seal hästi kontrolli alla võtta, et iga hinna eest sealt üle saaks, aga no ta oli juba nii indu täis, et tall ei tundnud miski hirmus ja läks lebolt üle.Üleshüppe oli mõnus ja peale seda tundsin et juba piisavalt kindlalt, et poolistak võtta, alguses ma seda ülds ei julgenud, kartsin et ta läheb mul kohe ajama ja siis on kõik tuksis.Edasi oli siis suur suur põld, kus oli suure ringi peale 4 takistust ja need olid reaalselt maailma kõige mõnusamad asjad.Takistuste vahel käed lakale, hobune naudib ja kihutab, enne takistust veidike kontrolli alla ja peale takistust jälle samamoodi, nii pingevaba ja mõnus.Takistuseks olid seal mingi puuriit, kraaviga palk, herdel ja veel mingi palgike.Vaatas küll, aga läks ilusti üle.Edasi olid jälle palgid, mäest alla ja mäest üles kohe, sealt ta lihtsalt astus üle ja ma ei tundundki mingit hüpet, siis kivimüüriga allahüpe, kõik hea ja viimaseks siis juurima kännud ja viimane palk, siis oli kõik juba mõnus ja ma julgesin poolsitakus rahulikult sõita, enne takistust istusin sisse, kõik klappis ja peale viimast andsin veel agu et võimalikult ruttu finišijoonest läbi jõuda ja tehtud.Nii hea tunne oli sees.
Ja 4jas auhinnaline koht tuli ära, olin ka neljandat korda hobuse seljas ja nii meeldiv kohe :)
Ilusti tagasi ja tegin tallis asjad korda ja minekut.Tunne oli hea ja tundus, et hobusega isegi mingil määral klapp leidub.
Eelmine nädal sõitis Miina ja võistles ka laup.Ise tegelesin lõpetamisega ja no nii lahe, et sellega vsjo on.Aga no pildid tulid ikka, üks kohutavam kui teine ja no dieedi mõtte peab küll kärmelt ellu viima, kõik on niiiiiiiiiiii pisikesed ja väiksed ja siis on üks elevants e. siis mina isiklikult.
Eile käisin siis sõitmas, sadul oli Rintsu käes tuunimisel nii et sõitsin valtrappi ja pehmendusega, sedelgas oli ka peal.Pm tegin terve trenni sammu ja veits üleminekuid traavile, et ma kuidagi suudaks seal seljas nagu päriselt istuda.Sest et ma ei suuda seda, see traav on nii hüplik ja ma ei suuda seal kahte sammugi sadulas olla, nii hullult põrgatav kohe lahti, kui traavi teen.Proovisime mu jalgu pikemaks venitada, istakut korrigeerida ja parandada, et ma istuks sirgelt, ei uhaks nii meeletult puusadega kaasa ja suudaks kõiki oma jäsemeid reaalselt kontrollida.Istuks rohkem tagumikupeal ja kasutaks oma alumisi kõhulihaseid.See trenn oli nagu päris ausalt raske. :DAga nii kui endal järjest asju korda sain siis kohe tundsin kuidas ka hobune hoopis vabamaks ja lõdvemaks muutus ning kõik oli hoopis pingevabam ja meeldivam.See oli kuidagi nii lahe.Traavis hakkasin ikkagi räigelt põntsuma ja läksin pingesse, mille peal hobune ka molli lakke lõi, aga tasapisi läks paremaks.
Täna oli juba sadul olemas ja võimlesime.Natuke traav, nina ette ja siis hakkasime traavilatte tulema.Voldi peal tulime.Hobune vajus pidevalt latil õlaga välja, sest et mu välimine käis ujus kuhugi kagustesse, mis andis talle kohe ruumi vajuda.Koguaeg mul välimine käsi ujub keha juurest eemale, koguaeg lihtsalt.Ma ei kujuta ette kaaaa, kuidas ma selle lõpuks kontrolli alla saan.:DLõpuks sain käe enda keha ja hobuse kaela juurde ja sain kohe palju paremini trajektoori kontrollida.Siis aga jäin ise seljas veits jäigaks, aga peale paari korda tuli juba paremini, hobune oli mõnusalt paindes, ise olin pingevaba ja kuhugi välja ega sisse ei lasknud vajuda.Siis tulime galopis neid latte, jälle voldi peal ja no ma ei tea, see oli absoluutselt raske asi.Ausalt.:DKoguaeg läks hobune lattidel üle ratsme ja hakkas kiirustama , ise läksin krampi ja hobune läks ka kohe pingesse, ei painutanud piisavalt, vajus koguaeg õlaga välja ja kontakt oli liiga tugev.Kui ratset järgi andsin, siis hobune ajas pea üles, mitte ei läinud säärega peale sõitmisel ratsmele järgi, mis nagu tegelt vaja oleks olnud.Ja sellega jauramsime reealselt mingi 100 aastat aga lõpuks, sai kõik need asjad korda.Hobune vaatas latte ja ei ajanud  pead üles, ise olin rahulik, painutasin, välimise ratsme ja säärega kontrollisin trajektoori, ei läinud krampi ja suutsin isegi sammu klapitada.Epic win.A no loomulikult suutsin alustuseks lattide taga olevast ristist üle hüpata, kuhu hobune peale tõmbas, issand, mul oli nii piinlik.:D
Igatahes edasi hakkasime siis ristikest tulema.Väga peale ei hakkanudki rebima, valiklatiga, ise proovisin tõkke ajal kuhugi kõrgustesse ronima, kuigi tõke oli 40 cm ja oleksin pidand lihtsalt kerge istaku võtma, ei midagi suurt ega aeganõudvat.:DLõpuks sain siis istaku ka enam-vähem normi, ei kadunud kuhugi hobusest kaugele ära, vaid jäin lähedusse ja klappis.Siis Aive tõstis umbes 80-ne peale selle ristikese, paar korda läks samm nässu, aga lõpuks tulid juba täitsa normaalsed hüpped, klappis ja ise tundsin end hästi.

Apppi, need jalused.Kuna ma nüüd olen hobuse seljas siis jalad ei pea lõua alla olema.Ja see on harjumatu, sest et poni seljas ei saanud jalgu väga kuhugi sirutada.Ja nüüd ma pean niiiiii pika jalusega sõitma ja hüppama, et see tundub minu jaoks meeletult hirmus ja on ebamugav, aga iga trenniga läheb vaikselt paremaks.:)Aga endiselt on ebamugav, tundub et olen nagu baleriin seal seljas ja kannad on kuskil kaugel kõrgel, aga tegelt on täiesti normaalne see lugu.
Igatahes, tegin nüüd selle ilmatu suure postituse ära ja proovin nüüd taas vaikselt rajale saada oma blogipidamisega.

Mõni aeg räägin pikemalt, igatahes, ma nüüd olen Järvel, sõidan Otto-Osborniga Aive käe all, täna olin hobusel neljas kord seljas ja võistlesin 3V-d, neljas auhinnaline koht :)Mingi hetk räägin midagi rohkemat.

Esmasp sai Heraga jälle Rintsu trennis käidud.Axel puhkas MINUST, sest no grupis käis ta ikka ja laagritrennides ilmselt ka.Jahh, meil laager see nädal ...
Igatahes, ette-alla traav on nii hea juba, ta läheb nagu päriselt ette ja alla ja vajub väga vähe ilgelt alla ja ma saan igast volte ja asju sõita ja ta on stabiilne ja rahulik.Üles võttes on ka max hea, paremale tahab rohkem alla vajuda, aga lõpuks ta hakkab ära harjuma, sest ma koguaeg tõstan teda uuesti ja uuesti üles.Üleminekud, suunamuutused- kõik on tip-top, täisistak traav on ka hästi mõnus ja mugav.Harjutasime siis taandamist ka.Alguses ei saanud ikka midagi aru, pressis eest vastu ja lihtsalt seisis.Lõpuks astus sammukese tagasi ja nii me seal aina harjutasime.Endal läks ka koguaeg sassi, pidin õptuse ajak mitte sääre suruma, aga esimene refleks oli ikka et rohkem säärega kui  ratsmega.Lõpuks enam-vähem händlisin ennast, aga Hera läks päris närvi pidevalt.Kui 1 sammu nõudsin oli veel ok, aga kui teist nõudsin siis hakkas paaniliselt taandama, tagasi hüplema ja peaga raputama.Pidin kohe edasi suruma nii kui tõblema hakkas, aga ma jäin sellega pidevalt hiljaks või siis ta ei läinud edasi ja ma kohe puudutasin stekiga, kuigi oleks võinud rahulikult edasi suruda ja nõksutada.Vahepeal ajas veel taandades tagumikku sisse ja siis Rintsu aitas stekiga, tuli veits lähemale ja kuna tal oli vihmavari siis Hera hakkas iga mu väiksema märguande peale juba taandama, mis oli väga kaunis.Kui Rintsu eemale läks ei olnud enam nii hea, aga normaalne.Peale igat taandamist tegin ringikese traavi, et ta närve saaks puhata ja siis proovisin uuesti.Lõpuks tabasin tal pidevalt selle närviminemise momendi ära ja sain kohe edasi surutud nii et asja kulgesid rahumeelselt.Ta üsna tundliku närvikavaga ja temaga tuleb üsna tasa ja targu tegutseda.Andsin kerge pausi ja siis galopp.Vasakust ikka ühes nurgas vajub pidevalt sisse, keerab pea välja ja hakkab õlaga sisse vajuma, seal pean teda koguaeg sisemise kannaga nügima ja ahistama.Tegin tõsteid kaa, mis kulgesid jällegi üsna ilusti, ei tõusnud nii kergelt kui eelmine päev, aga siiski ilusti.eest andis galopis hästi pehmeks ja kontakt oli hästi õrn ja lõdva, selline sonsu ja mugav.
paremale tegi mingit nalja ja tõusis hästi palju valest jalast galoppi.pidin megaväikse voldi peal tõstma, et tal ei tekiks võimalust valesti tõusta.Peale paari tõstet hakkas lihtsamalt ja normaalsel voldil galopile tõusma, väga tore.Ühes nurgas endiselt teeb mingit nalja, aga viimasel 2 ringil sain ta seal täiesti otseks ja ta jooksis täpselt nii nagu ma tahtsin, ei vajunud kuhugi.Kiire lõputraav ja tehtud.ahja, galopis tulin paar korda ka üle lati ja ühe korra tõstsin isegi sammust galoppi, Hera on nii vinge ikka.

Teisip me hüppasime, hommikune trenn, lõppes kõik väga ilusti , aga no tee sinna oli üsna raske, ütleme nii.Ma ei tea, ehk hommikul lihtsalt aju ei funktsioneerinud, üleüldiselt tundus, et kõik olid vähe uimased ja mitte nii produktiivsed kui muidu.:D
Soojendus sai jälle hea ja lühike tehtud.Alustasime valgest lattaiast, nurgast välja, veits pressis õlaga välja.Pidime nurga ilusti läbi sõitma, seega pööre oli veidi järsk ja vasakust jalast ehk meil koguaeg kladus sinna vasakusse äärde.Tulin paar korda ja võitlesin, et ta ikka keskele saada, samas aga proovisin mitte eest hoidma jääda ja händlis ära.Siis sõitsime 8-sat, mõlema diagonaali peal takistus, üks siis see valge lattaed ja teine tünnid.Parkuur oli siis 4 takistust e. sõitsime nagu 2x seda 8-sat.seda sõitsin suhteliselt pikalt.Sest lattaiale ta koguaeg pressis õlaga välja ja tuli nii äärest seda, samm ka ei klappinud ja tünnid tulid suht normaalselt, kuigi ta läks neile alati suht hooga peale ja üsna alla, ehk siis hüpe tuli selline veits järsk ja rabe, aga see paranes peale paari korda, mis ma seda tulin.Korra tuli Rintsu näitas, kuidas mida teha tuleb, et ma ikka keskele saaks.Pidin sisemist kätt avama ja välimise säärega susserdama.Ja üliilusti tuli välja + ta maandus ikkagi peale takistust nii nagu vaja, meganaiss.Siis tulime 3 tõket järjest.Tünnidele tuli samm üsna lähedale, aga normaalne hüpe tuli, okserile ta ise tõmbas ja siis ma jäin ootama, kuigi oleks pidanud tegutsema ja ikkagi edasi suruma, nii et tuli sammuke alla, aga ootasin hüppe ära ja lattaed tuli normaalselt.
Siis oli 5 takistusega parkuur.Tünnid tuli normaalselt, peale seda lasin tal vasakule vajuda kuigi oli vaja teha vasakule tagasipöörde nii et pööre tuli suht halb ja siis lattaiale jäi veidraks, samm väga ei klappinud.Edasi tulime palgi, mida keegi teine peale Axeli ei vahtinud ja tempot oli ka kuidagi vähe, nii et tuli sammuke liiga lähedale ja hüppe ajal ka korralikult passis, et no millest ta nüüd üle hüppab.Okserile lükkasin suht palju edasi, läks veits liiga , aga sain enne nitsat enam-vähem kokku ja nitsast ilusti üle.Kordasin vasakust jalast seda valget lattaeda, üsna mitu korda, pidin rohkem plagi juurde välja sõitma ja veits ülepöördega minema, tempot hoidma ja peale takistust nruga välja sõitma.Kuidagi ei teinud neid asju, tulin seda 2 x ja siis sain tehtud.Need esimesed 2 -3 parkuuri oli tempo liiga aeglane, ma nagu ei tunnetanud ära, et liiga aeglane on, aga no kolmandas parkuuris maksis see kätte.Rintsu rõhutas koguaeg, et ära anna stekki.Mida teen mina, tulen sõidan 2 esimest takistust ära, läheb täiega alla, lähen okser-lattaed süsteemile peale ja annan stekki.Hobune tegi sammu alla, ma lendlesin ja hobune hüppas veel lattaia ka otsa ära, ehk siis nagu hüppas ilusti ühe sammuga süsteemi ära, mina kaela küljes rippumas.Ilmselgelt pudenesin peale seda alla.Ma isegi oleks suutnud seal seljas ilmselt olla ja enda vahes korda saada ja lattaeda normilt hüpata aga see hetk tuligi see hirmumoment ja ma lihtsalt kangestusin ja istusin ja hoidsin kinni.Suht halvasti hoidsin igatahes :DHinge lõi kinni veitsaks, kõndisin natuke ja alustasin uuesti, nüüd korralikuma algtempoga, esimesele tuli ikka alla, aga see oli hea alla, tempo säilis.Teisele üritas õlaga minna, aga surusin ikka otse peale ja otse hüppele.Siis süsteemile klappis ja no edasi, kõik klappis megahästi, hüppaks hästi hästi natukene kaugelt, aga selles polnud probleemi, ta lendas ilusti üle, ei passinud midagi, klapitas ise sammu , hoidsin ratsme pehmena ja sääre peal ja no superhea oli.Tegin lolluse ära ja siis sõitsin normi parkuuri.Väga tore minust.

Ohh kui ilus lõpp

Neljapäeval oli meil hüpekas.See oli ahhhh, lihtsalt nii hea.
Sõitsin sääristega, jalgu ei tundnud ja veresooned olid jumala kinni surutud, aga no ju siis nii oli trenni mõttes hea.:D
Kerge soojendus ja hakkasime hüppama..
Alustasime väiksest lattaiast, täiega hästi tuli välja, ratse oli hääästi pehme, peaaegu vaba ja ei näppinud, sõitsin teda peale kui nägin et klapib ja väga mõnus oli.Siis Rintsu tõstis ja poni hakkas ees veits rohkem rahmeldama ja samm ei tulnud enam nii ilusti välja, alla läks pidevalt ja takistuse paremasse äärde kaldus ka.Siis hakkasid mu käed jälle mingit nalja tegema ja teda eest näppima tulin siis paar korda ja lõpuks sain ilusti käe pealt ära ja sain peale sõita.Okserit tulin mingi 2-3 korda ainult, koguaeg tuli nii ilusti ja mõnus oli.Täpselt klappis, otsustasin ise ära ja sõitsin juurde ja kõik oli hea.Niiii, esimene parkuur.
Eeeee, ma umbes ei mäleta seda üldse.Aaaa, ei no just tuli meelde.
Esimesele tuli täiega ilusti lähedale ja tuli ilusa hüppega üles.Edasi oli seotud vahe,okser ja kaare peal lattaed järgi, 5 sammu, sinna tuli okserile ilusti välja, pööre oli lauge ja okserile veits viltu peale, aga takistuse peal tuli ta ilusti õlaga minu alla, aga siiski tuli veits ülepööre enda meelest, kuigi 5 sammu klappisid ilusti.Siis aed, mida ma mõtlesin, et no jeesus, ta ju vahib silmad punnis ja no tal ausalt poleks saanud rohkem suva olla.Ülilebolt laksas üle, säär oli peal ja samm tuli megailusti.Okserile lükkasin veits kaugemalt ära, maandus risti, vahetain jala ära ja viimasele valgele plangule pani räige bloki peale.Väga üllatunud olin, tulin uuesti, säär  ja kannus peale ja keelega nõksutasin edasi aga ikkagi tuli uuesti tõrge ära.Siis tulin väiksest pöördest ja traavis ja siis vahtis vahtis ja lõpuks laksas üle.Tulin veel 2 korda, et ta seda enam nii punnissilmi ei vahiks ja siis tuli teine parkuur.
Endiselt oli väga hea ja enesekindel olla.Takistused olid natuke kõrgemad, kuid ülinormid.Teine parkuur oli siis pikem.Esimene oli okser, kuhu klappis ideaalselt, jälle tuli õlaga takistusel täpselt minu alla, nii hea.Edasi seotud vahe väga järsul kaarel, 3 sammu, suht kõrge lattaed ja valge plank järgi.Esimesele läks alla ja teisele üsna viltuselt peale, 4 sammuga tuli.Siis vasakust tagasipöörde, mis oli meganaiss, aeda ei vahtinud aga läks veits alla.Tünn ja okser seotud vahe, 5 sammu, ees andsin veits vitsa ja siis oleks vahe neljaga klappinud, aga ma ikkagi sõitsin kaare endam-vähem normilt välja, läks lähedale, aga ilusti üle.Ja siis viimaks oli okser, kuhu surusin kaugemalt ära ja peale seda vasakule, tuli normis.:)Siis kordasin suht pikalt lattaed, 3 sammu, plank ja tagasipöördest aed.Endiselt läks esimesele alla ja tuli neljaga, aga tagasipöörde tuli ülimõnus, eest ei jäänud hoidma ja sain juurde sõita ja ta ei üritanud õlaga kuhugi minema joosta.Endal jäi see vahe veel hingele kripeldama, siis tulin seda uuesti, tahtsin ikka kolmega hakkama saada ja seekord klappis esimesele täiega hästi, hüppas kaugele edasi ja siis tuli 3 sammuga vahe täiega ilusti välja.

Reedel sõitsin Heraga.Ta oli vägaväga hea.Täiega pehme, ei läinud ette-alla sõites rulli, vaid päriselt ette ja alla, kaelaga pikakaks pikaks.Vahepeal pidin küll tõstma, aga niii palju parem kui viimasel korral.Sõitsin suht pikalt teda ette-alla, ta reageerib juba sääre ja kallutumaisega pööramisele palju paremini kui varem.Varem oli ikka ilma ratsme kontakti suht võimatu korralikku pööret teha, aga
nüüd on juba väga viis värk.Võtsin siis üles, sõitsin suunamuutusi, peatusi ja üleminekuid.Ta oli täiega hea.Suunamuutustel püsis rahulikult lõdvestununa, vahetas painde ja jätkas ühtlsaelt.Üleminekutel jätkas kohe elavat allüüri ja kui traavi suruda, hakkas kohe peale jooksma ja võimsalt.Sõitsin ka veits kokku lahku.
Galopp oli veel meganaiss, ta andis eest nii pehmeks ja oli siuek suurepärane, ära ei vajunud, seal ühes ööres toksasin kannaga kui hakkas sisse vajuma, aga mujal oli megatubli, voldid tulid ilusti välja.Tõsteid harjutasin ja appi, need tulid lõpuks nii ilusti, Tegin tõste õrna säärega ja ta juba tõusis ja kohe pakkus ratsmesse, lõpuks kui hakkas ära väsima, siis hakkas veits eest vastu ajama eest ja ei olnud enam nii mõnusalt pehme, aga nii kui kordan sain, lõpetasin ära ka ja andsin talle puhkust.
Teisele poole ka, imeilusad tõsted, nii kerge sääresurvega ja ta kohe jätkas aktiivset galoppi, alguses oli eest megapehme ja lõpuks hakkas veits võitlema, aga otsison kärmelt hea momendi ja sõitsin lõputraavi ära.Sain ta lõpuks ka neis kindlates nurkades mitte sisse vajuma, epic win.
Axeliga tegin maxxkiire kontrollsõidu, veits tagasipöördeid, mõned korrad oli selline veidike imelik ja üritas kuhugi minna, aga ma kohe sellest algest hakkasin seda välja juurima ja lõpuks tegi ilusaid tagsipöördeid mõlemast jalast ja kuuletus megahästi.


NIIIIIIII, nüüd siis täna olin Veskas võistlustel.Ilmselt oma viimastel võistlustel selle poniga.
Hommik algas nii ilusti, Axel läks esimese korraga sisse, ta küll tõmbas end ristipõiki treikuukse ette, aga siis pööras end sealt sisse, win.Algus tundus hea.
Jõudsime kohale, käisime vahepeal hessis (nii loomulik), ootasin mingi 6 tundi oma sõitu, Marta veel kauem.
70nes pani Reimo Lakayga ilget itsi, mis ei olnud eriti kaunis ja oli väga nõme, sest Rintsu rõhutas aeglase ja ilusa sõidu tähtsust.Aga rosett tuli puhta sõidu eest.Renel tuli 1 maha vist ja tundus, et Viiger oli veits pedekas ka.Lottel tuli Velvetiga 1 tõrge, aga muidu oli tublii.Sirlel tuli ka 1 maha ja Marion oli mingi veider ka olnud Sirle sõnade järgi ja Priidul ka 1 maha Anseriga.
Nele sõitis ka Lukaga ja nii lahedad olid, 75-s tuli 1 maha.
90nes Sirlel hakkas Marion ilgelt lammutama, tõmbas kõik esimesed 4 maha, 4jandal lammutas korralikult ja edasi tõstis ilusti.Priidul oli mingi segane värk, vist tuli 2 maha ja 1 tõrge.
Siis minu enda sõit 85-es.Soojendus jäi üsna lühikeseks, lattaed tuli koguaeg megailusti, eest ei jäänud hoidma, sain ise peale sõita, paugutas kõrgele ja kui 1 korra alla läks siis ise ei jäänud vähemalt persetama.Lattaiale, kus olid traavilatid ees ta esimesed korrad üritas galoppi minna, edasi aga rahustasin ja lasin tal ise tegutseda ja siis händlis ilusti ära, nii mõnus hüppega läks üle.Okserile ei klappinud üldse, koguaeg vajus paremasse äärde ja läks alla, ei saanud ühtki tõeliselt head hüpet, aga vähemalt läksin ilusti kaasa ja istuma ei jäänud.
Siis sõit, näitasin kärmelt planguga tõkkeid ja alustasime, unustasin tervitada, kurjaa, nii nõme.Igatahes esimesele okserile läks kohe edasi ja lasin eest hästi pehmeks ja läks ilusa lennuga üle.Teisele hakkas lõuaga lihtsalt metsa poole vedama, takistusest nagu mööda, aga ahistasin teda veits välimise sääre ja kannusega ja siis sai ilusti üle.Siis oli seotud vahe, esimene oli veska okser ja teine mingi sinise planguga julla, mida kartsin et no passib.Ta suht vaataski, aga läks nii mõnusate lendudega üle, ei hakkanud kuhugi alla pidurdama, vaid kuulas mu märguandeid ja tegutses.Siis olid traavilatid ja traavilattide lattaia all oli valge aed, mida ta siis vaatas ja sinna ette nagu pidurdas, aga rahvas nõkutas keelega ja ise tegutsesin ja hüppas üle.Siis seal vahes ma ei saanud väga tempot üles ja otsustasin siis süsteemile rahulikult minna, sõitsin ise alla ta ja vahes tegin rahulikult 2 sammu, ei tahtnud hakata seda ühte seal iga hinna eest itsima.Seitsmendal ta hakkas jälle lõuaga minema vedama ja läks alla.8sas tuli hea hüppega üle, aga peale seda hakkas täiega soojendus platsi poole vedama, aga järgi oli kaare peal okser, kuhu pidin siis suht diagonaalis peale tulema, sest ta oli juba mitu sammu eemale vedanud mind.Aga surusin ja ilusti hüppas üle.Sõitsin suure pöördega järgmisele okserile,  veits ei tahtnud pöörata aga välimine säär ja kannus ahistasid, tõkkele läks üsna lähedale ja siis oli tagasipööre vasakust jalast ja viimane sinise planguga.Ja appppi, see tagasipöörde tuli maailma kõige ideaalsem.Täpselt tuli peale okserit veits tagasi ja siis pööras nii ilusti ja sinisele ka klappis, niiiniiiii hea oli.
Tublitubli poni oli, kiitsin hästi palju Sõit ei olnud teab mis ilus, kõik kaared tulid väga nurgelised ja eks ta üritas vedada, aga saime igaltpoolt lõppude lõpuks üle.
Lasin tal sadulavööd ja asjad järgi ja siis teatati tulemused ning milline meeldiv üllatus, sain 8sanda auhinnalise koha oma puhta, ent aeglase sõiduga.Jeiii !Kena kollane rosett ja roos, auring oli ka väärtväärt asi.
90nest võtsime siis maha, sest see sõit juba läks ilusti ja 90 pandi suht korralikult täis, ei hakanud jamama.
Hiljem siis kunagi koju ja oeh, kui kaunis lõpp.
Ma nüüd juuni lõpuks kolin Kiili elama ja lõpetan ratsutamise.Ehk kunagi hakkas veel edasi tegelema, aga no lähiajal ilmselt mitte, mitte enne kui meil uus majapidamine täielikult valmis saab.Aga no viimane võistlus, rosett tuli, puhas sõit tuli ja mul on tõesti hea meel :)

Eile käisin Heraga Rintsu trennis.
See hobune suutis mu karjamaal peaaegu nutma ajada, see oli niiiiiiiiiii ilus lihtsalt.Läksin karjamaale ja hüüdsin Herat, Fera hakkas seal vaikselt sammuma ja siis pööras Hera ümber ja tuli täisgalopis minu juurde.See oli lihtsalt meeletult armas, mul tulid pisarad silma, kas tõesti ta just jooskis karjamaa teisest otsast minu juurde.Ahh, kui üüberlahe.
Trenni Viimati käisin Heraga Rintsu trennis siis, kui ta suht alles tulnud oli ja me pidime talle selle peksutrenni tegema.:DRintsu ei suutnud seda muutust uskudagi.Ütles, et Hera on ikka nii ilusti vormis, superilusad allüürid, jookseb nii hästi ja selline superhea , tore poni tundub.Kui tagasi võtta siis ei hakka lõuatama vaid võtab tempot maha ja muutub eest veel phememaks ja on selline maximaalselt hea koguaeg. pidin ette-alla sõitma, aga mitte nii et ta rulli läheb.Pidin üsna palju teda tõstma, aga lõpuks hakkas juba harjuma ja pugenud kuhugi ratsme taha.Edasi tõstsin ta siis üles ja vahepeal pidin veel tõstma teda, sest ta ikka üritab end mugavalt rulli aseteda.Traavis lihstalt sõitsin, tegin volte ja sirgeid, sõitsin kokku lahku ja proovisime kõrgema asendiga joosta.Vahepeal hakkas liiga uheklt jooksma, võtsin rahulikumaks ja siis oli chill.Tegin küll täiega vähe seda traavi ja enne andsin veel sammupause, aga ikkagi oli ta juba ligumärg.
Lasin puhata ja siis galopp.
Kõigepealt näitasin lihtsalt Rintsule, mis kvaliteediga ta galopp on.Hea ja kaunis oli.Proovisin teda siis veidike ratsmesse sõita, hoidsin eest natuke vastu ja sõitsin tagant peale ja woah, ilustia ndis eest järgi, andsin ka ratsme pehmeks ja ta toetus õrnalt, ei ajanud pead üles, galopp muutus nii heaks põrkavaks ja ma ei pidanud teda elu eest edasi suruma.Vahepeal andsin säärega  veits tempot juurde, aga üldiselt suutis ta ise tempot hoida.Rintsu ütles, et nooo supersuper galopp, nii ilus.Eest oli nii pehme ja ahh, see oli nii hea.Ühes nurgas platsil ta vajub sisse ja tõmbab lõua välja, aga seal pidin talle lihtsalt sisemise kannaga kerge nõksu andma ja ta otseks tagasi suruma.Peale paari ringi ta läks juba normaalseks, proovis ikka sisse vajuda, aga sain ta sisemise jalaga trajektooril hoitud ja pead välja ei tõmmanudki, kael oli otse.Tegin veel tõsteid ja pidin hästi pehme sääresurvega seda tegema ja kui ei reageeri siis andma väikse stekispisu.Aga reageeris ilusti õrna sääre peale, tõusis ilusti galoppi ja üleminekud olid ka juba chillid.
Kerge sammupaus ja teisele poole galoppi.
Jällegi harjutasin tõsteid, normaalsed tulid, üliilusti jooksis , andis eest nii pehmeks, et ulme a no supper.Siis Rintsu tahtis teada, et kuidas ta hüppab.Ma ütlesin, et vägaa ilusti ja ta tahtis kohe näha ka.Tulin siis lattaiakest, mis platsil oli.Sammu ei vaadanud, lasin tal endal tegutseda.Nii ilusti küll ei tulnud nagu tavalistes hüpetrennides, aga samas ma olin just eelmien päev hüpanud ja äkki ta lihtsalt ei jõudnud nii ilusasti paugutada.Aga hea oli ikkagi, Rintsu nägi ära, mis materjalist ta on.Paar korda jäi kahe sammu vahele ja siis tulid veidrad hüpped, aga paar korda kui hästi klappis ja ma juurde sain sõita, siis läks lennuga.Nii maxxlahe ikka.Rintsu ütles kaa, et no superlahee poni on.
Nii hea meel oli, siuke minu poni ja minu sõidetud ja ta on heaa, õhhh, täiega toreee.

Täna hüppasime ja no nii superhea oli ikka.
Axupaksuga, kerge ja kiire soojendus.Tuletasin kõik eelmise trenni asjad meelde, ratse üsna vaba ja proovin kaasa minna.Esimesel hüppel ta pani veits ajama, rahustasin ja ta tegelt jäi takistuse ees väga rahulikuks.Sammu ta vaatas täiesti ise, kõik need juurdevõtud ja asjad reguleeris ise ära , ma pidin ainult säärt peale hoidma ja vajadusel veits juurde sõitma või rahustama.Käed pidin koos hoidma ja lasin tal tegutseda.Teiselt poolt tuli juba täiega hästi, sain juba ise juurde sõita ja tagasi võtta, seda lihtsalt ilma ratsmeta, ainult istaku ja häälega.Ja ta hüppab nii ilusti kui ma ei näpi.Tulin tagasipöördest ka korra ja ta ei läinud kuhugi poole ära, läks täpselt mööda minu valitud trajektoori, eest hoidsin vaba ja hüppas ilusti.Edasi tulie okserit, kuhu läks mitu mitu korda igasugustel kõrgustel alla ja ma ronisin ette, aga nii kui ma ette juab korra ronin ja hobune sammu alla teeb siis ma jään persetama.Ma kuidagi hirmuga tõmban ennast sinna sadulasse kohe tagasi, kuna ma kardan sealt kuidagi lennata ja siis ma ei lase tal rahulikult hüpata, vaid põnsutan seal seljas.Harjutasime seda siis pikalt pikalt seal, tuli ka vasakust jalast kust ta veits läks õlaga lappama, mis seljast tundus ikka jube rõve, aga tegelt videolt ei olnudki nii lappes, lihtsalt takistusel oli endiselt rõvee see välja pressimine ja ma ikka ei händlinud väga seda persetamata jätmist kui ma juba ette ronin.Siiis tulime juba parkuurikese.
Esimsele ronisin kohe ette, et oleks ikka tore algus.Jätkasin sellest hoolimata ja teine tuli ilusti, sain sie veits juurde anda.Peale seda oli süsteem, mida Salsa tuli kolmega ning mina ja Sirle pidime kahega tulema, arvestame faktiga, et mul taini poni ja Sirlel suur Marion ja vahe pidi meile mõlemale kärama.:DEhk siis mulle oli ikka paras itsimine.Võtsin juba tempo üles kurvis ja okserile nõksutasin edasi ja kuidagi pressisin selle vahe kahega välja, teisele surusin ikka korraliku kannusega kaugelt ära, vähemalt punnitas välja.:DSiis oli tagsipöördest okser kuhu tegin voldi ja sai teina kord veits normimalt peale tuldud, ei lapanud nii hullult.Viimane oli valge plank ja no ta ikka vahtis aga rapsas üle sellise hüppega et no wat was dissss :D
Teine parkuur läks kohe raksust kõrgeks, ilmselgelt ma seal põdesin täieega.Aga Rintsu midagi madalamaks ei pannud ja mis mul muud üle jäi, kui tulla.Kütsime perse veits kuumaks ponile ja siis ta pani kohe ilgelt ajama esimesele ja no sinna tegin ikka peatuse.Uue korraga veits rahulikumalt, läks alla aga ootasin ära.Teist ma nii kartsin, see oli okser, aga siis ma mõtlesin, ett õhhh miks ma siuke idikas olen ja niimoodi pablan, läksin juba puhtalt sellepärast peale, et ma olin enda peale nii vihane, et ma siuke vuss olen.Ja klappis ideaalseltVasakule ja suhteliselt kõrgeee lattaed, mis klappis imehästi.Siis oli süsteem, kus ta veits hüppas õlaga välja, nii et me sealt süsteemi vahelt välja hüppasime aga ma kohe suunasin teisele edasi ja surusin ikka kahe sammuga ära.Viimased kolm olid lattaed, plank ja süsteem teiselt poolt.Lattaiale jälle alla, aga ootasin ära, plangu ees hakkas toppama, aga andsin õlale kerge sipsu ja surusin ära.Siis maandus valesti, hakkasin tagasi võtma, et jalavahetust teha ja ratse läks katki.:DSuulise juurest, milline epic win.Rintsu sidus kokku ja uuesti, alustasin sealt viimase kolme juurest.Lattaed ja plank tulid ilusti ja siis viimasele ma nägin kuidas välja tuleb, aga ta ei reageerinud väga ilusti ja siis kasutasin stekki, andsin laksu ja uuh, lendas nagu linnuke üle ja vahe klappis ideaalselt.
Siis hakkasin kordama erinevaid asju.Kõigepealt süsteemi teiselt poolt.Seda tulin ikka mitu mitu korda, sest läks pidevalt alla ja hüppas nagu suunaga süsteemi vahelt väja e. ma ei saanud seda õlga väga ilusti kontrolli alla ja siis pidi seal vahes itsima.Tulin üsna mitu korda ja siis lõpuks lõpuks tuli perfektselt välja 2x järjest, õlg tuli ilusti hüppel minu alla, jätkas otse teisele takistusele, vahe klappis, no nii hea oli.Siis tulin lihtsalt lattaia ja okseri järjest.Okserile ronisin ette, aga persetama ei jäänud, tulin siis veel korra uuesti ja klappis.

Ma sain täiega oma hirmust üle, tundsin ennast juba nii kindlalt isegi kui nägin, et välja ei tule, aga ma lihtsalt teadsin, et no täitsa perse ikka ei lähe ja järgmisel korral sai ilusti parandatud.Win !

Enda nummikatega.Paras elevant olen, aga no elab üle vast.

Neljap hüppasime.
 Loomulikult suutsin ma alustuseks üle soojendada.Jei, no hästi elame.Siis kohe esimesed 2 hüpet läksid kuhugi aia taha, ise ei saanud arugi, aga tegelt hakkasin teda kohe alla näppima ja sikutama, sammud läksid sassi ja sadulasse jäin persetama.Rintsu siis läks ise selga ja ilmselgelt oli kõik väga ilus ja harašo.Läksin tagasi ja ratse pidi täiesti vaba, löntis olema.Terve aja hüppasin siis lattaeda poolistakus, nii harjumatu oli poolistakus peale sõita.Eest ei tohtinud puudutada, ükskõik kui väga ka ei soovinud.Ja superhea oli, poni ise vaatas sammu, mahutas end ära, mina ei näppinud ja lasin tal tegutseda, toetasin säärega ja ainult sõitsin ta takistusele alla või siis lükkasin kaugelt ära.Rintsu ütles, et ta juba kardab takistust hüpata, sest ta kohekohe arvab, et ma kuskilt tõmban ja sikutan ta alla.Ta nagu tahaks hüpata ja on nii õnnelik, et jei saab hüpata, aga ma seal rõõmsalt rikun teema õnne.:DTeen seda, milles olen parim.:DTegelt, edasi, Rintsu tõstis ja siis sain juba täisistakus peale sõita, eest ei näppinud ja no jälle tuli üliilusti välja, juba kurvis tegutsesin ja sammud tulid ideaalselt.Ainult et säär läheb pideavlt lendu ja kannavad tõusevad hüppe kuhugi kõrgustesse -.-Edasi tulime okserit, ülihea, sain teda alla sõita - jaaa, nagu päriselt sõitsin ta ise säärega veits lähemale tõkkele - ja tuli nii normaalselt välja, pöördest välja ei kihutanud ja chill oli.Siis Rintsu tõstis okseri laiaks ja mul hakkas automaatselt sees keerama, aga no tuli ilusti, lükkasin veits kaugemalt ära, hüppe ajal kallutasin korralikult ja maandus õigesse jalga.Siis oli rida, lattaed okser ja vaheks 3 sammu.Selline normaalne 3.Pöördes pani koguaeg täiega ajama, aga kuna ma midagi teha ei tohtinud eest, siis ma lihtsalt rahustasin ja lasin tal ise endale samm parajaks teha.Vahes sain rahulikult säärt peal hoida, ei pidanud väga itsima ja polnud vaja ka tagasi hoida.Edasi tulime 2 takistust järjest.Rida, peale seda paremale ja okser.Rida oli okei ja okser oli vastu päikest, enda meelest tuli samm ilusti välja ja siis hüppe ajal tundsin, et waat, see oli küll haigelt kaugelt ju.Kordasin seda veel 2 korda, esimesel korral lükkasin taas veits kaugemalt ja siis teine kord sain lähemale sõidetud ja tuli hästi.Siis parkuur.Esimene oli paremast jalast must lattaed, kuhu ma nägin et läheb alla ja juba tahsin hakata eest käppima, aga lasin tal rahulikult minna, hoidsin sääre peal ja tuli ilusti alt välja.Paremast jalast sinine lattaed, sain juurde sõita ja läks iilusti.Vasakule roosa tünn, mis oli kaa supernorm.Reale pani jälle nurgast välja ajama ja hüppas sammu varem ära, jäin maha, aga vahes sain ennast teise tõkke ajaks korda.Vasakust jalast see jube, lai okser , sõitsin lähemale ja siis must lattaed, sinna võttis tempot juba nrugast tulles juurde ja tahtsin hakata näppima, aga lasin mina ja no samm tuli superilusti välja.Nii et poni on mul väga tubli ja tark ja vaatab ise sammu ja kui ma lasen tal rahulikult olla ja ei tiri teda eest, siis ta saab suurepäraselt kõigega hakkama.

Jahh, ma olen oma sokkidega nagu mingi jõuluvana ja seal seljas onnan elevandi mõõdu täitsa välja.
Reedel käisin Heraga sõitmas.Algus oli nutune.Ta aina vajus ja vajus sisse ja oli täiesti kange, vahtis välja, lõuatas ja no ta oli nii rõve.Aga jälle, veidike pusimist ja ta juba hakkas paremaks minema.Traav on väga ebaühtlaseks muutunud tal.:/Vno nagu trajektoori poolest, ta aina vajub ära ja teeb mingeid imelikke sissepõikeid.Ja vahepeal hakkab kooserdama ja kui siis edasi surun, ehmatab ja hüppab mitu sammu edasi ja läheb närvi.Oeh.Aga nii kui lühema ratsmega üles võtan siis on kukupai, ratset ei peagi kasutama, lihtsalt mõtlen, kuhu tahan minna või mis harjutust ja siis keha annab vajalikud märguanded ja hobune kuuletub üliilusti, aga nii kui sõidan ette-alla pikaks ja ratse on vabam, siis aina vänderdab ja teeb nalja.Suht veider eluk ikka.
Aga traavis on sellien täiega hea, suunamuutustel on chill ja vahetab rahulikult painde ilma pead lakke viskamta.Üleminekutel on ka rahulik ja jääb eest pehmeks.Alla tahab aga koguaeg vajuda, ja siis pean teda koguaeg sealt välja "tõstma" ja sõitma.Ristkapslit võiks ka ehk vaja olla, sest ta ajab keelt vahepeal üle suuliste ja ajab suud lahti.Igatahes see traav oli naiss.Galopp oli ka kena, tõusis normaalselt ja nüüd olen vaikselt proovinud hakata teda ka galopis ratsmesse sõitma.Hoidsin eest veidike vastu, tegin poolpeatusi ja sõitsin tagant peale ning ta juba läkski.Ja kohe samm muutus selliseks suureks ja võimsaks, selg tuli kohe kõrgeks ja vajasin veits harjumist, kudias istuda.Aga ta on selline loom, et nii kui talt nagu küsida lõdvestust vniii, ja ta annab eest järgi ja tahaks ise ka talle hästi pehmeks anda, siis ta hakkab kohe uuesti üles ajama, mitte ei lähe ratsmele järele.Traavis pole see enam nii hull, aga siin galopis oli kohe tunda, nii kui hakkasin peale ratset järgi andma, siis ajas kohe pea püsti.Ja kuna see talle nii uus asi on, siis tegin seda ainult mõne ringikese ja edasi, tegin lihtsalt galopis volte ja sõitsin sirgeid aiast eemal.Tublitubli oli jällegi kord, lõputraavis viib juba pead ja kaela nii mõnusalt ette alla, puristab ja lõdvestab suurelt, nii naiss.

Täna käisin taas tallis ja sõitsin mõlemat.Võtsin kõigepealt Hera ja hüppasin temaga.Tal viidi vist neljap või reede varss minema ja siis ta reedel lihtsalt karjus koguaeg oma titte.Laup oli ta üüberkurb olnud ja täna oli tal deprekas peal.:DSee oli suht naljakas kahjuks :DAga suppernummi oli see, et kui ma teda karjamaavärava ees hüüdsin siis ta kohe tuli teisest karjamaa otsast sinna minu juurde.Maxxnummi.
Läksime siis trenni ja ma ausalt ei kujutanud ette, mis sellest trennist välja tuleb, sest ta tundus suures masenduses olevat ja ma juba ootasin tujutsemist.Ja see tuligi ära.Tatsas aina ringi kui selga ronisin.Siis kui ratsmed kätte võtsin ratsmesse hakkasin sõitma siis oijummel, kus tuli alles vastuhakk.Lükkas lõu sirgeks ette, tegin peatuse ja hakkas niimoodi vehkima peaga, paanikas taandama, tundus et hakkab kohe küünalt viskama.Surusin kärmelt edasin ja proovisin jälle vaikselt kontakti võtta.Uus vastuhakk, siis proovisin teisele poole aj tegi sama jama ning siis andsin talle 2 sahmakat ära, kaua ta lollitab niimoodi.Ja voah, tehtud.Hobune oli ülinorm sealt edasi.Tegin kärme soojenduse , et ta ikka hüpata jõuaks.Esimesed 2 korda tulin traavis ristikest.Ok oli, edasi galopis.Täiega ilusti, olin samamoodi nagu Axeliga, ratse täiesti pehme, peaaegu vaba , lasen tal endal sammu valida, ootan rahulikult.Ülihea oli, vahepeal sõitsin antuke juurde kui nägin, et välja tuleb ja kui nägin et läheb alla, siis hoidsin lihtsalt sääre peal ja ootasin, lasin tal endal otsustada.Kui juba kurvis nägin, siis sõitsin pöörde kas natuke lamedamaks või suuremaks.Edasi tulin lattaeda, jälle oli täiega norm.Vasakust jalast ei tulnud pöörde väga hästi välja, oli siuke järsk nurgast välja ja siis ta vajus seal vahepeal traavi, aga polnud hullu, peale paari korda suutis ta juba seal ka galoppi hoida ja samm klappis ilusti.Okserile läks paremast koguaeg üsna lähedale ja natuke kobistas tõkke peal, aga vasakust sain ise veits juurde sõita et välja tuleks ja siis pani maxnummi lennuga üle.Tegin kerge parkuuri kaa.Paras uss oli, peale igat takistust oli vaja teise jalga maanduda ja see ei tulnud välja, aga seda olekski liiga palju olnud oodata.Tegin traavi kaudu jalavahetused.Esimene tuli siis ilusti.Teisele oli see raske pöörde nurgast välja ja no ma ei näinud midagi aj läksin voldile.Tavaliselt pole ma temaga kordagi saanud norm volti teha galopis, sest ta vajub kohe traavi, aga nüüd oli see võimalik ja ta ei üritanudki ära vajuda.Lattaiale klappis ka ilusti, okserile läks jälle üsna lähedale ja viimasele sain ilusti ise veits juurde sõita.Tulin korraks 2 esimest uuesti ja nüüd maandus peale esimest õigesse jalga, niiiniiiiii heaaaaaa ja peale lattaeda ka.Põrkas ikka väga ilusti.Temast hakkan kõigekõige rohkem puudust tundma kui ma ära lõpetan, sest ta on täpselt nagu mu oma hobune.
ahhhh Axel pani alguses kohe näkku.Ta lihtsalt huias pm terve trenni.Oli ka helgemaid hetki, aga no paras siga oli ikkagi.Lõuatas koguaeg, eriti keskliinide lõpuks ja leidis kuskilt tiigist endale mingi vetevaimu ka.Siis korra pani ilgelt alt minema ja oli ikka pärisn rõvekas.Aga galopp oli hea, nagu alati, peale seda oli traav ka norm ja lõpetasime siis seda vetevaimu otsides, keda lõpuks enam polnudki, win.Aga no poni oli küll ligumärg trenni lõpuks.:D
Herast tuleb vbl mõni norm pilt ka varsti.

Isaaand ma siin jälle ei mäleta mitte midagi.
Trennid on vägaväga head olnud, üritan mõnest, mis meeles on, veits lähemalt rääkida.
Hüpetrenn oli mingi hetk.Algas ilusti, takistusele sain normilt sõita, veits ebaühtlaselt läks edasi, aga enam.vähem normis.Siis Rintsu pani lattaiaks ja sammud tulid välja, aga ma ei saanud tewda täiesti käe pealt ära.Koguaeg jäin natukene ikka hoidma ja ei lasknud ratset täiesti pehmeks nagu talle vaja oleks.Takistusele keerates pidi juba käsi täesti pehme ja vaba olema pm.Siis läks samm koguaeg sassi ja lõpuks kahe vahele, ma ron isin ette ja maha ma sadasin.Jalg jäi veel kuidagi jalusesse kinni, aga õnneks tuli sealt ikka ära kukkumise käigus ja välja ei väänanud.:DJube liivane olin peale seda.Edasi tuli ilusti, ootasin hüppe ära ja käsi püsis pehmena.Okser tuli juba hästi, käe hoidsin pehme ja samm klappis.Õlaga trügis veits paremale välja, kahel korral andsin veits õla pihta stekki ja siis ta läks õige natuke mõne hüppe ajaks närvi.Tulin veel paar korda ja siis ta rahunes uuesti maha.Penerollil võimles väga väga kaunilt ja vastas mu märguannetele kui peale sõitsin.Ülimõnus oli.
Esimene parkuur oli täiiega hea.Maandus vahepeal küll valesse jalga, aga takistusele klappis üliilusti, käsi püsis pehmena ja ei näppinud teda liialt, pöörded tulid kõik ilusti.Väga rahule jäin.
Teist parkuuri alustasin u miljon korda uuesti, sest peneroll ja teine takistus ei klappinud üldse.Peneroll oli siis teiselt poolt ja esimesele tuli samm koguaeg väärakalt või siis võtsin tal liikumise liiga kinni/ajasin liiga palju edasi ehk siis ei klappinud kuidagi.Teisele takistusele sõitsin alla koguaeg ja siis jäin hüppe ajal kuidagi sadulasse persetama nii et ta ei saanud korraliku hüpet teha ja jäi kooserdama jalgadega.Lõpuks sain siis õige alguse, teisele läks jälle alla, aga läksin ilusti kaasa ja siis ta avas rahulikult tagumist otsa.Mustale lattaiale ootasin hüppe rahulikult ära ja peale seda oli tagasipööre, mis tuli erakordselt hästi välja, mitte mingit tõmmet kuhugi poole polnud ja liikus täpselt minu valitud trajektoori mööda.Samm klappis ja siis proovisin viimast mitte ära käkkida, aga no otseloomulikult seda ma tegin siiski.Hakkasin hullu panema ja siis samm läks täiesti sassi ja poni ise mahutas ennast ära, ui kui tubli.Teisel korral sain siis normaalselt tuldud.
Kuna ma seda kukkumist nii hullult kardan, siis ma koguaeg näpin teda kuhugi alla ja ei lase tal vabalt minna.Oehhh.Julgus võiks tagasi tulla.Aga no kuna ma nüüd u 90% kindlalt Kiilisse kolin siis ma juuni kuus lõpetan ratsutamise ja hetkel kuskilt ühtki uut võimlaust ka ei paista, nii et suvel tegelen ilmselt kõige muuga.Ja kes teab kui raske see kümnes klass alguses on, nii et ei teagi, kas ma üldse sügisel jõuakski trenni.Eks vaatab.
Ülejäänud trennid on normid olnud, Axel on koguaeg ratsastuse maxxxhea olnud, see on ikka superr, nii naudin.Hera liigub taas paremuse poole ja järgmine nädal temaga Rintsu trenni, jei.
9.ndal Veska võistlema ja ilmselt jääb minu ja Axu viimaseks võistluseks ...

Kunagi eelmise nädala kolmap sõitsin Heraga.Ja ta oli vääga halbb.Polnud juba pikalt pikalt sõitnud ja ta olii tohutult rõve.Täiega ebastabiilne, kange, siblis, käitus nii kuidas pähe tuli, tegi üle pika aja kurja päkapikku, vajus täiega sisse, üldse ei lõdvestanud ja oli noo igas mõttes halb.Tuim ka veel kõige tipuks.Hakkasin siis seal sudima ja proovisin teda korda sõita.Elus esimest korda läksin tema peale meeletult närvi, sest ta pani ikka täiega näkku.Proovisin külma närvi hoida ja siis lõpuks ta läks veits paremaks.Ette alla polnud just parim, ajas koguaeg pea taevasse ja ei lõdvestanud kordagi rahulikult lõpuni, ainult pooleldi.Kõrgema asendiga oli okei, ei vajunud enam nii hullult sisse ka kui ette alla sõitmise ajal.Galopp oli aga eriti rõve.Proovisime talle Salsa sadulat mis sobib vist kõige paremini siiani, nii et hetkel on tal see.Sellel on aga veits liiga väike iste minu jaoks ja siis ma ei tunne end galopis just kõige mugavalt, kuna mul on tunne ,et ma lihtsalt kohe vajun sealt sadulast üle ääre.Ja siis hera täiega kastas ära minu mitte nii mugavat olekut ja aina vajus traavile pöörete ajal, aeglustas ja vajus sisse, võitles risti vastu kõigele.Galopile tõste polnud tõste, vaid ajamine, aga see läks lõpuks õnneks paremakd, muutus tõsteks taaskord.Paremale on aga hakanud väga ilusti galoppi tõusma, ei tõuse pm üldse enam valest jalast, koguaeg õigest, aga no issand, see trenn vajus hullult sisse paremast jalast ja ma üritasin teda välja tagasi suruda, mille peale ta aga ainult lisas tempot ja siblis.Galopist on teda raske kokku võtta, sest ta niigi ei suuda korralikult voltigi joosta, nii et ma seal nagu rahulikult proovisin vaiksemaks võtta, aga ´midagi väga erilist korda ei saatnud.Lõpuks sain ta rahulikumaks ja siis oli enam-vähem, sõitsin sirgeid ja proovisin voltidega hakkama saada ilma et ta otsad annaks.
Neljap sõitsin Axelit, kes oli vist päris hea.Sääre eest läks ilusti ära ja galopis hakkas jälle mõnusalt rullima jalgadega, mis oli maxxx tore.
Reedel oli Hera juba tunduvalt parem kui kolmap, läks paremini ette-alla, galopis ei lääganud enam , hoidis tempot ja lõputraavi ajal oli ka päris viisakas.Paremale vajub ikka veidike sisse ja ei painuta väga hästi, aga no tegeleb selle kõigega.
Homme kui satun norm ajal talli ja platsil miljonit inimest pole, siis tahaks hüpata temaga, täna läheb Axuga ja neljap, laup ka.Laup sõidan vist Herat ka juurde.

Niii, täna oli meil meganaissss trenn.Hüppasime ja Rintsu lasi meil panna 4 risti, ühele poole platsi ehk siis pm 20x40m suuruses platsile.Ja need olid nagu nii, et kui lühemast küljest vaadata, otse c-st või a-st paltsile vaadates olid nad seal vertikaalselt keskliinil.Ehk siis kui neid järjest hüpata, moodustuks serpantiin.Me täitsa järjest ei hüpanud, aga no peaaegu.Teisel platsi poolele olid veel okser ja üks rist.Hüppasime maxmadalaid, soojendus oli kiire ja hea taaskord.Hakkasime risti tulema ja pidime hästi hästi koos ja rahulikult tulema, et saaks pärast hakata pööretega jändama.Samm tuli vahepeal isegi ilusti, aga nii lühikese sammu pealt oli harjumatu sammu vaadata ja siis ei osanud alguses väga laveerida seal.Lõpuks läks paremaks.Siis hakkasime neid ristikesi hüppama.Ja Rintsu mõtles meile sinna tohutult palju neid radu välja ja päris keeruline oli.Harjutasime siis pisikesi pöördeid ja õigesse jalga maandumisi.Esimene parkuur ei maandunud vist kordagi õigesse jalga, pidin koguaeg jalavahetuse tegema läbi traavi.Takistusele oli vaja, hoolimata nende lühikesest lähenemisest, otse ja õigesse kohta peale saama.Ühesõnaga esimene parkuur oli veits nigel.Teine oli juba parem, maandus rohkem õigesse jalga ja seal oli üks seotud vahe kaaa valgelt lattaialt okserile mis oli hobuse 4.Poniga oli 5 ka veits palju, tuli hästi alt hüpe.Nii et proovisin neljaga tulla, pidin täiega juurde sõitma ja natuke ülepöörde tegema, pidin seda 2 korda kordama, sest ma ei saanud kohe 4ga tuldud, aga pärast sai välja punnitatud.Siis läksid need ristikesed veel maxkeeruliseks.Aina ühelt poolt ja teiselt poolt.Ja siis oligi see kaunis parkuur kus ta maandus kõik korrad õigesse jalga.Suutsin hüppe peal normaalselt kallutada ja talle ratsmega veits suundada näidata, nii et ta tajus, mis jalga manduda.Ainult peale viimast maandus valesti, aga polnud hullu.Viimane parkuur oli erakordne susservusser.Selleks ajaks ei püsinud ta enam nii hästi koos ka enne tõket, kuna vahepeal oli vaja seal vahes ja kohtades juurde sõita, seega ta läks veits äksi täis.Seal tegime siis ühe serpantiini pöörde kaa, nii et paremast rist ja kohe vasakust tagasipöörde u 5m raadiusega ja siis uuesti rist, peale mida oli taas kohe kiirelt vasakule.See ei tulnud just kõige perfektsemalt välja, aga suht normaalselt ja edasi maandus ka õigesse jalga neist tõketest.Kordasin korra okserit, kust ta valesse jalga maandus, nüüd maandus õigesti aga komistas kohe peale tõkete ja oleks peaaegu pikali pannud.Õnneks oli okei ja midagi häda polnud.Siis oligi bueno.Ja mul polnudki väga tunnet, et tahaks kõrgeid hüpata, siuke pöörete ja asjade harjutamine oli nii hea ja Axel pressib ju vahel õlaga välja, aga täna oli niii hästi kontrolli all ja need pöörded ja see kõik aitas nii hästi kaasa.Kui esimese parkuuris läks kõikidele ristidele samm pm valesti, siis mida edasi, seda rohkem nägin kas sõida ristile laugem või järsem pöörde ja kas võtta kokku või edasi suruda, et samm klapiks.Niii meeldiv ikka.
Ja nv-l jälle kodust minema, Kristeliga Noarootsi, suppppppeeeer.

Nii, ma vahepeal käisin teisipäeval hüppetrennis, millest on nüüdseks nii paljua ega möödas, et ma ei mäleta enam väga midagi, aga ma siiski proovin kerge ülevaate anda.
Soojendust proovisin lühidalt teha, sest et see pinnas on niii halb ja kui seal pikalt soojendust teha, on su hobune hüppamise ajaks vapsjee surnud.Hea oli, väiksed voldikesed tulid ülihästi välja, läks edasi ja tuli tagasi kergete märguannete peale.Siis hakkasime hüppama ja kohe alustuseks tagasipöördest.Ootasin juba hulleimat ja tegin mitmeid poolpeatusi tagasipöörde ajal et ta õlaga ajama ei paneks ja ta oli niii hea.Rahulikult läks otse takistusele peale, ei kiskunud kuhugi õlaga ära ja oliii nii hea.Tulime mõlemast jalast ja vasakust tagasipöördest oli koguaeg supperhea,  paremast jalast oli pikk lähenemine ja seal ma hakkasin teda vahepeal näppima nii et samm jäi kaugeks, aga üldiselt tuli sealt ka hästi, ühe korra nägin juba 6 sammu enne et no perfektne tuleb, nii tore et see sammunägemis oskus vaikselt taastub/tekib.:D.Mitu mitu korda tuli aga järjest täiega kaugelt ja siis viimane kord sain ma ta ilusti käe pealt ära ja sõitsin ta tõkkele peale, niii hea oli.Koguaeg pidin hästi pehmet ratset hoidma ja takistuse ees veel eriti, vahepeal ma ise ei tunnetanud ära, et ma endiselt hoian ja siis läks samm sassi, aga kui ma talle pehmeks andsin ja siis peale sõitsin, oli supper.Kuigi mul tuli see lattaed ilusti välja, tahtsin ma seda koguaeg teiselt poolt tulla, sest mulle tundus et sealt tuleb veel paremini.Ja tuligi.Pööre oli jälle kergelt tagasipööre aga ometi tuli niii ilusti välja ja samm klappis.Okserile ta natuke läägas, mitu korda pidin takistuse ees kannust veidike kasutama ja stekkiga korra kerge laksu andma.Sinna oli ka pikk lähenemine, mida ma ise ilgelt pabistasin ja lõpuks hakkasingi seal veits susserdama ja siis läks mitu korda hästi alla, aga lõpuks sain ennast korda ja siis oli hästi.Siis tegime vist ainult 1 parkuuri kui am õigesti mäletan, kohe eelmsie trenni teise parkuuri.Kõigepealt oli vasakust jalast okser, kuhu ma sõitsin ta ise veits lähemale ja tuli üsna võimas hüpe.Järgmine oli paremast jalast punane tünn, mida ta vaatas, aga sain ilusti peale sõidetud ja kuna oli kerge koll, siis tundsin kuidas ikka tagant laksas päris kõrgele.Siis edasi oli koll aed ja sinna sõitsin üsna lameda pöördega peale nii et ta ei vaadanud seda takistus kaugelt, alles paar sammu enne tõket hakkas vaatama aga läks ilusti üle ja laksas tagant veel kõrgemale.Lõi mu sealt sadulast natukene lahtisemaks ja siis lasin tal sisse vajuda, aga edasi oli tagasipöördega lattaed, ja kuna see pööre tuli päris väike siis läks lattaiale alla ja vajus paremasse nurka.Süsteemile sõitsin ise julgelt peale, et see kahe sammu vahe igaks juhuks väikseks ei jääks, ja okserile kasutasin jällegi veidikene kannust.Tulin uuesti tagasipöördest lattaeda ja kuna ma tal korra lasin vasakust jalast sinna paremasse äärde vajuda, siis ta hakkaski hüppe ajal sinna äärde vajuma ja siis õlaga välja valguma, aga seda kõike ainult imenatuke.Tulin mingi 3 korda veel ja pöörasin koguaeg peale takistust vasakule ja viimase korra tulin veits ülepöördega suunaga vasakusse nurka ja siis tuli üliilusti.
Seega kollid polnud talle enam nii hirmsad ja õlaga püsis kontrolli alla, seega ma olen väga väga rahul selle trenniga.:)
Ja võistlustel läks ka meie omadel hästi ja sõidud olevat ka ilusad olnud, niii et suppertore it is :)
Lõpureis mu klassiga oli ka suppertore nii et elu on päris kaunis hetkel.:)

Ma siin vahepeal olin pikalt pikalt haige, sest et ma olen lihtsalt liiga ebaosav.:DIgatahes laup käisin tallis.Sõitsin mõlema nummibummiga.
Kõigepealt võtsin vist Hera nummari.Ja õõaahh, ta oli niii rõve alguses.Selline kange ja tuim.Üldse ei läinud ette-alla pikaks ja hästi ebastabiilne oli kaa, vehkis aina peaga ja hakkas särsurve peale siblima.Sõitsin ja pusisin seal aina poolpeatuste ja üleminekutega ning julgustasin teda ette-alla pikaks minema ja siis lõpuks hakkas vaikselt puristama, lõdvestas ilusti ja otsis kontakti ees ja all.Igati pehme ja reguleeritav , ühtlane ja stabiilne samm.Ülinummi.Sõitsin ta eest siis kõrgemaks ja tegin üleminekuid, suunamuutusi, sõitsin kokku lahku ja proovisin veits painutada.Ja ta oli täiegaa heaa, taandamist proovisin kaa.Alguses ei saanud mõhkugi aru ja hakkas kuhugi edasi või siis küljhele pressima.Nii kui sammukese taha astus siis andsin ratsme ära ja kiitsin.Paar korda veel ajas vastu aga peale seda sai juba kiirelt asjast aru.Galopp oli heaa, vasakule tõusis paar korda valesti, aga paremast jalast ei tõusnud kordagi valesti.See oli väääägaaa positiivne üllatus.Tõstsin koguaeg kohe voldi lõpus kui oli hea paine ja siis ta tõusis üliilusti.Ja volte suudab ka juba teha teine.Galopis ei pea koguaeg mingit väevõimu kasutama et ta üldse galopis püsiks vaid poni jookseb ise edasi ja on aktiivne.Peale galoppi on traavis hästi hoogne ja alhtise liikumisega, mis on iseenesest päris hea aga veidike pean teda siiski piirama.Ja siis ta vahepeal läheb närvi, et ma talle ringi ei lase uhada, aga ta normaliseerub päris kiirelt.Mõtlesin et teen lõppu paar hüpet kaa.Seal oli mingi väike valge ristike, mida tulin esimesed 2 korda traavis.Natukene vingerdas ees, pole vist temaga varem seda hüpanud.Aga läks ilusti üle.Teine kord tegi väggaa väikse hüppe, rohkem nagu jooksis üle nii et edasi jätkasin galopis, et ta ikka hüppaks.Veits pressis takistuse vasakusse äärde kui vasakust jalast tulin, aga mitte oluliselt.Sain selle ka peale paari korda kontrolli ära ja oeh, ta hüppab ikka nii mõnusalt.Tulin siis paremast kaa, päike paistis täiega silma, aga sammu nägin sealt poolt väga ilusti.Pressis täiega sisse, aga enne takistust toksasin korra parema kannaga ja siis sai otseks tagasi.Teistele kordadel pidin sisemist säärt täiega peal hoidma, et ikka otse suunduks.Vahepeal sõitsin teda veits ise takistusele peale kui nägin, et samm klapib ja siis ta läks nii mõnusa lennuga üle.Tore tore poni on ta.
Axelile tegin taaskord kiire kontrolli, ette-alla läks niii ilusti pikaks aga veits jäi käe peale elama ja kangutama.Sõitsin voldi peal sisemise paindega ja siis varsti hakkas end ise kandma.Sõitsin vaikselt ta siis eest üles ja tegin tavalisi harjutusi.Vahepeal nagu lükkas lõua risti põiki kangeks, aga peale pooltpeatust oli jälle ok.Sammus oli täiega heaa, ei tippinud kordagi ega läinud lukku, väga üllatav.Galopp oli ka supermõnus, sõitsin teda hästi palju kokku ja lahku ning tegin igalpool pisikesi voldikesi ja no ta läks superheaks.Eest oli ülipehme ja painutas ilusti, nii mõnusalt rullis nende jalgadega seda galoppi, et täitsa nummi oli lausa, vastas igale pisemalegi märguandele ja oli lihtsalt supper.Sõitsin traavis käppelt korda, pikaks ette-alla ja minekut.Sääre eest ära tegin ka vahepeal ja see oli jällegi ülinorm.

Täna käisin Heraga sõitmas sest ma pühap ei saanud minna.Platsil oli mingi triljon inimest, siis tuli veel Liina sportgrupp platsile ja siis oli seal mingi 10-12 hobust.Ja ma loll otsustasin veel et hüppaks seekord.Kunagi ei hüppa enam esmaspäeval, parem ikka laup või pühap, saab rahulikult tehtud.:)Proovisime Herale Talli vana sadulat mis tundus täiega hea aga no nii kui trenni läksime vajus ikka õlgade peale ära ja täiega.Tal vajuvad lihtsalt kõik sadulad sinna õlgade peale, see on niii kurb.Ma ei taha, et tal halb ja ebamugav oleks so ma vahepeal tulen trennis seljast maha ja tõstan sadula tahapoole tagasi, vähemalt natukenegi leevendab seda jama.Selle trenni tegin siiski kärmelt ära.Ette-alla läks juba tunduvalt paremini ja kiiremini ja pikemaks.Võtsin üles ja siis sõitsin, vahepeal on veits ebastabiilne ja hakkab lampi siblima, aga seda on üsna vähe.Galoppi tõusis vasakust jalast mingi miljon korda valesti, vääga lamp.Paremale tõusis aga see eest koguaeg õigesti.Ta nüüd ära vahetanud enda nn hea poole.:DIgatahes hüppasin siis mingit roosat latti ja kommiokserit.See sadul oli mingi maxxlibe nii et ma olin seal seljas nagu märg kalts hüppe ajal.Peagi harjusin aga ära ja siis VIST läks veits normimaks see oleks seal seljas.Traavis ta jooksis lihtsalt üle.So jätkasin galopis ja vasakust jalast.Siis ikka hüppas, aga sealt see samm klappis kõik järgmised korrad suht alla ja ta päris hästi ei saanud aru kuidas ta hüppama peab nii et ta jäi traavi ja pani sealt siis kuidagi üle.Tulin siis teiselt poolt ja veits kõrgemat ning see tuli täieggaaaa hästi, super ilusti läks peale ja samm klappis ning Kadi ütles, et tema standardite järgi oli ilus hüpe nii et harašo.:DSiis andsin talle kerge sammupausi ja tulin okserit.2 korda traavis ja edasi galopis.Ja normmm oli, ühe korra tõmbas kõik maha sest samm läks täiega alla ja siis ta ei höndlinud oma jalgu ära.Järgmine kord tuli aga täiega ilusti, hea hooga ja korjas kosse ja oli niisama nummi.
Liina pakkus, et ma võiks Axelit ka sõita aga mul polnud aega siiski.

Ja neljap sõidan ma oma kõige lahedama klassiga Lätti 3ks päevaks :D

Ma olen laisk, jahh, väga laisk.Igaljuhul trennid on jälle ilusti kulgenud, hüppetrenn läks Axuga väga ilusti, kuigi ma korra panin matsu aga see oli täiesti minu enda lollus.Muidu saan teda takistustele ilusti veits peale sõita, mingi hetk hakkas ta ise trennis rahmeldama ja läks veits närvi, aga no ilmselt pole ta taas selle hüppamisega harjunud.:DMuidu oli meeldiv, kolle endisewlt vahib, aga no harjutame.Ja sammu näen isegi hästi.
Heraga lähevad ka hüppetrennid kenasti, eile võtsin end kokku ja proovisin galopis hüpata, mis oli suupppppeeerrr.Ta tõstis kosse nii ilusti, täiega avas tagaotsa ja tõusis turjast üles.Ise vaatas sammu ja kui nägin ise sammu siis hoidsin säärt tugevamini peal et edasi liiguks ja üle läheks, või siis lasin tal lihtsalt vedike rahulikumaks võtta.Natuke lõi mind ennast sealt sadulast lahti, aga ma lihtsalt ei osanud olla.Ühesõnaga ta on suppppppeeeerrrr suppppeeerr minu poni.
Ma ei viitsi midagi rohkemat rääkida, vbl üritan mingit hetk korralikumalt kirjutama asuda.:D

Heraaa









Ma ei tea, miks ma nii hälps sellise madala hüppe ajal olen, aga nojahh :D

Ma ikka ei püsi oma kirjutamisega üldse rajal. :DMeeletu postitus tuleb, nii et varuge aega.:D
Jälle nädalake trenne olnud ja üüsna ilusti on kõik kulgenud.:)
Pühap sõitsin Heraga ja väga midagi ei mäleta.Ette-alla läheb juba pikemaks ja aja kohe jälle pead taevasse.Sõidan temaga alguses pika ratsmega voldi peal ja painutan sisemise ratsmega ja välimine ratse jääb üsna vabaks, et ta saaks niimoodi mõnusalt kumeraks minna.Ja see isegi töötab, kui olen paar volti sõitnud siis hakkab ette alla pikemaks minema ja otsib ise sellist mõnusat kontakti.Edasi saan juba veidike suurema ringi peal sõita ja poolpeatustega on kõik ilusti.Säärt pole enam pikka aega tuimalt ignonud, vahepeal vajab sellist pikemat märguannet, aga muidu on illlus.Kõrgel püsib ilusti, vahepeal hakkab end alla poole toppima, aga surun teda kohe otse edasi ja tõstan veidike ta pead ja siis on jälle chill.Üleminekud on ka kuidagi rohkem tagaotsa peale tulnud, enam ei lähe kogu kehamassiga nii ratsme peale ega hakka toppama kui ma üritan rahulikku traavist sammu üleminekut teha, vaid hakkab kohe aktiivselt sammu edasi kõndima, ei teki sellist stoppp momenti.Galopp on kena, suudab juba pöörete ajal parmini tasakaalu hoida ja ei vaju traavile e. siis saab juba väheke järsemaid pöördeid teha.Sõidan temaga üldiselt platsi rajast seespool sirgeid ja nelinurka, voldid ka vahele ja ta isegi suudab need galopis läbi joosta.:)

Esmasp ei käinud.

Teisip oli Rintsu ratsastus.Tessi vanemad käisid ka tallis ja tegid filmi Lakayst ja meist kõigist ja trenni algusest ka veits, supernummi värk :DTrenn oli ülimalt meeldiv.Alguses ette alla pikaks sõites kipun ikka kehaga täiega küüru ja ette vajuma, ei tea mida ma sellega üritada saavutan.:DAga vaikselt hakkan taas sirgemat selga saavutama :DAlguses on poniga üleminekud sellised väga järsud, aga mida edasi trennis seda sujuvamaks need muutuvad.Vahepeal annan ise liiga tugeva märguande ja kuna ta reageerib nii ilusti siis ta reageerib veits üle.. :DVõtan traavist sammu ja siis jääb korra järsult seisma ja alles siis hakkab edasi liiikuma,  pärast on juba norm õnneks.:)Tegin Rintsu ees voldi peal mõlema sääre eest ära, veits tagumikku voldilt sisse ja voldilt välja.Ilusti tuli.Käed tegid vahepeal midagi hälvarlikku ja sebisid oma suunas, aga need sain kontrolli alla.Alguses ei hoidnud eest piisavalt vastu, ehk siis ta hakkas välja surumise peale edasi liikuma, aga siis hoidsin eest veidike vastu aj surusin ta tagumikku välja ära.Vahepeal vajus sammu, sest et no peale pikka mitte-midagi-tegemise-talve oligi tal seda üsna raske teha, aga vähemalt sai sammus ilusti harjutuse ära tehtud.Kui traavis susserdama hakkas, siis võtsin ka sammu ja tegin harjutuse sammus.Lõpuks oli ta juba täiega tubli, läks mõlemale sääre eest ilusti ära ja oli väga hea traavis.Alguses ma ei saanud aru, millal ta n üüd sääre eest ära läheb ja siis kiitsin vale asja eest, aga no nii kui ta õigesti tegi, siis sain selle õige tunde kätte ja siis polnud probleemi enam.:)Galopis tegin sama, tagasipöörete ajal peaks see igati kasuks tulema, ja no ilusti tuli.:)Hästi mõnus on ta ka galopis, sellise suure ja võimsa sammuga ja eest on pehme ja reguleeritav, painutab ilusti ja noo kena on.

Siis neljap hüppasime, wuhuuuu.Ja niii ilusti tuli tegelikult.
Panime mingi parkuurikese ja tulime trenni.
Soojendus oli väga mõnus.Alustasime meeldetuletuseks traavis ristikesega.Ta juba läks äksi täis takistuse nägemise peale ja hakkas veits siblima takistuse ees.Edasi pidin tulema hästi hästi rahulikult ja viimased sammud pidi rahulik ratse olema.Rahustasin häälega ja ta oli vääga meeldiv, selline tahtis ikka minna, aga jäi minu alla ikkagi.Edasi tulime siis galopis ja see tuli kenasti, mingi hetk tegin ühe debiilse pöörde ja jäin teda ise parem õlg väljas takistusele peale sõitma, aga rohkem sellist nalja ei teinud.Täiega rahulikult ja nummilt läks peale, teiselt poolt samamoodi.Ise võimlesin vahepeal üle.:DSiis pani Rintsu lattaiaks selle ristikese ja tulime taas.Endiselt ilusti ja meeldivalt.Siis okser tuli täiega hästi, aga mingi hetk hakkasin ise veits hullu panema, sõitsin teda koguaeg peale ja siis ta hakkas ise väga minema ja mitu korda hüppas ulme kaugelt ära.Edasi suutsin teda normaalsemana hoida, aga kui sammu ei näinud siis läks ikka veits lappama.Tegime väikse parkuurikese, mis tuli ilusti.Esimesele lükkasin veidike akugemalt ära, kuan hoog oli hea, siis teine oli mustade kollidega lattaed ja siis hakkasin ise liialt nõksutama, aga seda poleks vaja olnud :DEdasi oli roosa tünn, kus hakkasin ise ka meeletult pabistama, siis nõksutasin teda edasi ja paterdas veits alla seal ja tagasipöörde ei tulnud välja.Tulin seda uuesti ja proovisin mitte pabistada, pole mõtet teda ka kuskil kolltakistuse ees hulluks ajada, ma lihtsalt pabistasin et raudselt hakkab taas tõrkuma, aga no läks ilusti.Teisele korral tuli siis normaalselt.:)Tagasipööre ja viimane okser olid kenad.Rintsu rääkis mulle ka veits teooriat, kuidas ma peaks selle tõukekoha otsustama.Kui on hea tempo, hobune on tõkkele otse ja ise tahab minna ja ma näen et jääb veidikene kaugeks, siis pole mõtet hakata tagasi tarima, vaid teda säärega toetada ja ära lükata.Kui ta aga jookseb õlaga välja, on risti ja ma näen, et jääb kaugeks siis on parem mõni sammuke juurde tekitada ja ta veits põhja sõita, et ta siis sealt ilusti välja hüppaks.Ja mitte alla tõmmata, vaid ta takistusele ise alla sõita.Ja ratse peab koguaeg pehmena püsima takistuse ees.
Siis teist parkuuri Rintsu tõstis veidikene ja see läks ka tegelt päris kenasti endiselt.Esimesel tuli superhästi välja koguaeg, teisele tuli kuidagi veidralt kuna see oli tagasipöördest vasakust jalast ja mulle jäi lihtsalt veider tunne, et ta jookseb õlaga välja aga no tegelt oli norm.Sinna paterdasin alla, vasakule ja okser tuli normaalselt, peale seda oli tagasipöörde norm ja viimsed 3 olid normid.Tulin veel korra esimest 4 takistust kui ma nüüd õigesti mäletan ja viimaks harjutasin veel paar korda seda sinist lattaeda vasakust jalast.Mitu korda paterdas alla kuna ma ise ei teinud õigeid otsuseid ja ei sõitnud teda kurvis õigesti juurde vaid niisama kulgesin seal.Siis lõpuks tabasin ära, millal on teda vaja veits välimise säärega aidata ja kannusega korra suruda, et ta innukamalt edasi läheks ja noo siis tuli superkaunilt välja.Lõputraav oli heaaaaaa.
Sammunägemine polnudki kuhugi väga ära kadunud, vahepeal läks ikka täiega ilusti.
Eile otsustasin et teen Heraga ka paar hüpet.Tema esimesed hüpped ratsanikuga vist siis.Tegin soojenduse, ette-alla läks juba veel ilusamini, kauniskaunis oli.Galoppi tõusis paremast jalast mitu korda valesti, aga lõpuks ka mitu korda õigesti.Otsustasin teda siis hüppasime jaoks säästa, tegin sammupausi ja hakkasin traais ristikest tulema.Ja no ta hüppab ilusti, ei tõsta ainult jalgu õhku, nagu nt Axel, kes hakab ennast üles tõstma alles siis kui takistusest enam puhtalt jalatõstega üle ei saa, vaid tõuseb niivisi turjast kõrgemale.Sõitsi teda siis takistusele otse peale ja no vingerdab seal ees ikka päris palju, aga igakord lihtsalt surusin teda otse edasi ja nõksutasin keelega ja üle ta oligi.Jätkas veel õigest jalast galopiga, vapsjee.Iga korraga ja vingerdamist aina vähemaks ja kui liiga rahuliku tempoga tulin siis ta läks sealt kuidagi pooleldi traavis üle, seega sõitsin teda takistuse ees rohkem edasi ja tõukel surusin veel tugevalt, siis ikka hüppas üle.Lõpuks polnud vaja enam häälega edasi utsistada, et ta takistusele ilma vingerdamata otse peale läheks, piisas säärest ja otse juhtimisest.Olin ikkka väga õnnelik, ta siuke meeldiv pisike.:)Lõputraav oli ka megailus pikalt ees-all tema kohta.:D
Axelile tegin kärme kontrolli lihtsalt, kael ees-all traav oli ilus, kõrgemal ka meeldiv ja kõik üleminekud ning galopp olid head.Ei osanudki midagi rohkemat tahta, mingi 15 minutiga oli kõik ja minekut.
Panin Herat alguses ringaias valmis ja ta otsustas midagi väga veidrat teha.Sain ta siis täisvarustusse, andsin suhkrut ja astusin ringaiast välja, et saaks tallist oma asjad tuua.JA siis flippis Heral ära ja ta hakkas kiunudes mööda ringaeda pukke tegema.Läksin ringaia juurde tagasi ja tüüp tuli seisis minu juurde ja oli rahulik.Astusin paar sammu talliukse poole ja taaskord pani tüüp hullunult galopis mööda ringaeda ringi, kiunus ja hüppas/pukitas igatipidi, käis korra peaaegu isegi käna, aga see ei heidutanud teda, ta pani endiselt täisrauaga edasi.Ainult siis rahunes maha kui ma ringaia juurde tagasi läksin.:DVäga armas oli.

Ja niiiiiiiiiiiiiiiiiii pikk postitus tuli, proovii edasipidi taaskord veits innukam olla blogimisega.:D